Eesti Energia: riik võiks kaaluda gaasitarbimise vähendamise meetmeid (3)
5. juuli 2022, 10:25
Eesti Energia pöördus majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) poole, kuna leiab, et praeguses olukorras, kus puudub kindlus, kas täiendavad veeldatud maagaasi (LNG) tarned aasta lõpuks regiooni ka tegelikult jõuavad, oleks põhjust kaaluda koheste maagaasi tarbimist vähendavate meetmete rakendamist.
«Näiteks läheb Balti elektrijaama koostootmisplokk, mis varustab Narva linna soojaga, juulis korralisse hooldusesse. Sellel perioodil toodab Enefit Power vajalikku soojust katlamajas maagaasist. Kui MKM peaks otsustama maagaasi tarbimist vähendavate meetmete rakendamise, saaks Enefit Power juba juulis hakata Narva katlamajas alternatiivkütust ehk põlevkiviõli kasutama,» selgitas Eesti Energia juhatuse esimees Hando Sutter kirjas.
Samuti tunneb Eesti Energia muret maagaasi alternatiivkütuste varustuskindluse pärast. Sutter selgitas, et kehtiva kaugkütte regulatsiooni ja uuendamisel oleva maagaasiseaduse muutmise eelnõu järgi kvalifitseeruvad kaitstud tarbijateks, kellel on hädaolukorras õigus saada maagaasi riigi moodustatavast strateegilisest varust, üksnes need soojaettevõtted, mis suudavad soojust toota vaid maagaasist.
Alternatiivkütuste kasutamise võimekusega kaugkütteettevõtetel seda võimalust aga ette nähtud ei ole. Nad peavad kaugkütteseaduse järgi tagama alternatiivkütuse kasutamise võimekuse sooja tootmiseks vähemalt kolme ööpäeva jooksul. Eesti Energia hinnangul pole aga vähemalt kolmepäevase võimekuse hoidmine kindlasti piisav juhul, kui maagaasiturul tekib hädaolukord. «Maagaasiturul hädaolukorra tekkides ei pruugi osutuda aga võimalikuks kiiresti täiendavaid alternatiivseid kütuseid lisaks hankida. Eelnevast tulenevalt soovitame kaaluda, kas kirjeldatud regulatsioon võimaldab riigil algavaks kütteperioodiks parimal viisil valmistuda,» märkis Sutter.
MKM ei soovi kuulutada välja hädaolukorda maagaasi turul, sest eksisteerib täiendava LNG vastuvõtmise võimekuse loomise lootus aasta lõpuks, samas ilma selle võimekuseta jääb gaasist puudu, mistõttu ei soovi gaasimüüjad võtta praegu kohustusi kõigi turuosaliste vajaduste katmiseks, selgitas energiakontserni juht. Kuna eksisteerib aga lootus gaasi regiooni juurde saada ja kaugkütteseadus näeb alternatiivsete kütuste kasutamise võimekusega kaugkütteettevõtetele ette kohustuse luua alternatiivkütuste kasutamise võimekus sooja tootmiseks vähemalt kolme ööpäeva jooksul, siis on Sutteri sõnul põhjust karta, et suuri alternatiivkütuse varusid kaugkütteettevõtted ei loo.
Ta märkis, et kuigi Eesti Energia kuulub küll alternatiivse kütuse, põlevkiviõli, tootjate hulka, aga kui klient aegsasti piisavas mahus tarnelepingut sõlmida ei soovi, siis vajaduse tekkides ei ole Eesti Energial põlevkiviõli klientidele pakkuda, sest selleks ajaks on kogu toodang pikaajaliste lepingutega juba ette ära müüdud.