/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2022/07/04/14672582t1h3dc2.jpg)
LHV majandusanalüütiku Heido Vitsuri sõnul saab hoolimata kasvu aeglustumisest Eesti tööstuse tulemust maikuus praegust hinnatõusu ja konkurentsiolukorda arvestades siiski positiivseks hinnata.
Vitsur: olukorda arvestades läheb Eesti tööstusel isegi hästi
Statistikaameti andmetel tootsid tööstusettevõtted mais püsivhindades 4,8 protsenti rohkem toodangut kui 2021. aasta samas kuus, kusjuures toodang suurenes kõigis kolmes sektoris: töötlevas tööstuses 2,2 protsenti, energeetikas 34,2 protsenti ning mäetööstuses 25,5 protsenti.
«Kuigi viimased aastad ei ole Covid-i tõttu kuude lõikes kuigi hästi võrreldavad, on selle aasta maikuu tööstustoodangu 4,8 protsendi suurune kasv võrreldes möödunud aasta maikuu peaaegu 20 protsendi suuruse kasvuga vägagi tagasihoidlik. Eriti kui arvestada, et see kasv tuli peamiselt turbatööstuse ja elektrienergia omatoodangu kasvust ning et meie juhtiva tööstusharu, töötleva tööstuse kasvunumbriks jäi üksnes 2,2 protsenti,» kommenteeris Vitsur BNS-ile.
Niigi kahvatu pildi muudab analüütiku sõnul nukramaks veel tõsiasi, et mai tööstustoodangu maht jäi aprilli mahust väiksemaks 0,3 protsenti ja töötlevas tööstuses 2,2 protsenti. Praeguses olukorras, kus majanduslanguse ohust järjest enam räägitakse, Vitsuri hinnangul aga muud oodata ei saanudki.
«Jooksevhindades olid kasvunumbrid loomulikult hoopis teisest klassist, vastavalt 31 protsenti ekspordil ja 27 protsenti siseturule müügil, see on, umbes samast suurusklassist kui tootjahinnaindeksilgi,» märkis Vitsur.