Uuring: pool elanikest on nõus Vene energiast loobumiseks enam maksma

Rahakott. Foto: Urmas Luik / Parnu Postimees / Scanpix

Citadele panga tellitud uuringu järgi on 52 protsenti Eesti elanikest nõus kütte ja elektri eest rohkem maksma, kui see aitab saada sõltumatuks Venemaa ressurssidest.

Kolmes Balti riigis läbi viidud Citadele panga küsitluses vastas 37 protsenti küsitletud Eesti inimestest, et on nõus küttekulude eest lühiajaliselt rohkem maksma, kui see aitab saada sõltumatuks Venemaa ressurssidest. Veel 15 protsenti märkis, et on selleks valmis, kuigi finantsiliselt osutub see neile raskeks, teatas pank.

Küsitletud Läti inimesed on naaberriikidest kõige vähem valmis küttekulude eest rohkem maksma. Seal märkis 39 protsenti vastanutest, et nemad sellega nõus pole. Leedus oli nii vastanuid kõigest 22 protsenti.

Citadele uuring päris ka inimestelt, mis plaanid neil on katta kõrgenenud küttekulusid, ning selgus, et lausa 48 protsenti vastanud Eesti inimestest püüab igal võimalusel säästa, et kulusid langetada ja seega järgmiseks kütteperioodiks valmis olla. «Vähem üritatakse kulutada nii meelelahutuse, toidu, transpordi ja muu peale, mis otseselt hädavajalik pole,» märkis Citadele panga Eesti filiaali juht Rainer Moppel pressiteates.

Ligi kolmandik ehk 29 protsenti vastanutest märkis, et nad otseselt säästa ei kavatse, kuid on loobunud planeeritud suurematest ostudest, nagu reisimine, auto ostmine või remondi tegemine. 13 protsenti inimestest kavatseb kõrgetest kuludest tekkiva vahe katta eelnevalt kogutud säästude arvelt. 10 protsenti kavatsevad investeerida kodu energiatõhususe parandamisse.

Samas on ka inimesi, kes peavad drastilisemaid käike ette võtma – 3 protsenti vastanutest märkis, et on kõrgete küttehindade tõttu tõenäoliselt sunnitud kolima väiksemale pinnale või kellegi teise juurde. 4 protsenti palub rahalist abi lähedastelt ning 16 protsenti püüab leida endale lisatööd.