Eurostat: fosiilkütused tõusid taas Euroopa juhtivaks energiallikaks
2. juuli 2022, 13:54
Eurostati andmeil suurenes Euroopa Liidus (EL) elektrivarustus mullu 4,2 protsenti, kusjuures esialgsetele andmetel tõusid fossiilkütused taas juhtivaks energiallikaks, kuigi 2020. aastal toodeti elektrit peamiselt taastuvatest allikatest.
Taastuvate allikate seast kasvas 2021. aastal enim päikeseenergiast elektri tootmine – 13 protsenti. Järgnesid tahked biokütused 9,6-protsendise kasvuga. Samas nii hüdro- kui tuuleenergia osakaal elektritootmises vähenes, vastavalt 1,2 ja 3 protsenti, peamiselt ebasoodsate ilmade tõttu, teatas Eurostat.
Elektritootmine kivi- ja pruunsöest aga kasvas märkimisväärselt – 25,6 ja 16,2 protsenti. 7 protsenti suurenes ka tuumaelektrijaamade toodang.
Enim energiat toodeti mullu EL-i elektrisüsteemis tuumakütusest, 731 teravatt-tundi. Järgnes maagaas 550 teravatt-tunniga, tuuleenergia 386 teravatt-tunniga, hüdroenergia 370 teravatt-tunniga, pruunsüsi 227 teravatt-tunniga, kivisüsi 193 teravatt-tunniga ja päikeseenergia 163 teravatt-tunniga.
Esmased andmed näitavad, et 2021. aastal kasvas naftatoodete tarbimine EL-is 5 protsenti, kui jäi siiski 8,1 protsenti alla pandeemiaeelset taset. 2020. aastal kukkus naftatoodete tarbimine 12,4 protsenti.
Tahkete fossiilkütuste tarbimine suurenes mullu 13,7 protsenti võrreldes 2020. aastaga, kui neid kütuseid tarbiti 426,7 miljonit tonni, kuid möödunud aasta tase oli siiski teine madalaim alates 1990. aastast. Võrreldes 2019. aastaga jäi 2021. aasta tase 8 protsenti madalamaks, mis on EL-i süsinikukasutamise vähendamist arvestades ootuspärane.
Ka söe tarbimine kasvas eelmisel aastal, jäädes samal ajal teisele madalaimale tasemele alates 1990. aastast. Võrreldes 2020. aastaga kasvas kivisöe tarbimine 14,7 protsenti ja pruunsöe kasutamine 12,8 protsenti, ent võrreldes 2019. aastaga vähenes 7,2 ja 9,5 protsenti.
Samas gaasi tarbimine kasvas mullu viimase kümne aasta kõrgemaile tasemele, suurenedes võrreldes 2020. aastaga 3,9 protsenti 15,8 miljoni teradžaulini. EL-i tarbimisest 86,4 protenti tuli eksporditud gaasist, 4 protsenti enam kui aasta varem. Vaid 1,7 miljonit teradžauli tarbitud gaasist tuli EL-ist, 8,7 protsenti vähem kui aasta varem. Gaasivarude vähenemised olid 2020. ja 2021. aastatel suurimad Eurostati andmete algusest 1990. aastal.