:format(webp)/nginx/o/2021/01/04/13560912t1h9f12.jpg)
/nginx/o/2022/06/07/14609301t1h2b6a.jpg)
Ajal, mil enamik Euroopa riikidest on oma tarbijatele kütusehindade leevendamisel appi tõtanud, ei ole Eestil plaani seda enne sügist teha.
Õliühingu tegevjuhi Mart Raamatu sõnul on olukord siinsel kütuseturul niivõrd vilets, et tarbimine väheneb, kusjuures eriti nendes piirkondades, kus inimeste sissetulek on madalam. Ja siin pole midagi imestada, sest praegu kehtivad Eestist kõrgemad mootoribensiini maksumäärad ainult kolmes liikmesriigis – Soomes, Taanis ja Kreekas.
«Kuna mootoribensiini tarbijad on valdavalt eraisikud, siis ilmselt meie valitsus arvab, et Eesti inimesed peavad maksma sisuliselt ELi kõige kõrgemaid kütusemakse,» lausus Raamat. «Mootoribensiini müüginumbrid näitavad, et eriti on kõrged hinnad mõjunud just maapiirkondade inimeste tarbimisele. Seega mõjutab otsus aktsiisilangetusest loobuda kõige enam just vähem teenivaid maainimesi, kelle jaoks auto on vahend igapäevase eluks vajaliku liikuvuse tagamiseks.»
Samuti eeldab Raamat arvestatavat piirikaubanduse taastumist Lätiga, sest alates juulist jõustub seal otsus, millega kaotati kohustus biokütuse segamiseks. «Seega võib meie valitsuse tegevusetuse kraesse kirjutada nii maapiirkondade inimeste elatustaseme vähenemise, veoettevõtete ja laiemalt majanduskeskkonna konkurentsivõime kadumise kui ka miljonite eurode maksuraha sõitmise Lätti.»
2022. aasta alguses olid Eestist (56,3 senti/L) kõrgemad mootoribensiini aktsiisimäärad Belgias, Saksamaal, Taanis, Soomes, Prantsusmaal, Kreekas, Iirimaal, Itaalias, Hollandis ja Rootsis.
«Belgia, Saksamaa, Prantsusmaa, Iirimaa, Itaalia ja Rootsi on langetanud aktsiisimäära Eestist madalamaks, Holland langetas aktsiisimäära küll varem kehtinud tasemest 17 sendi võrra (tasemele 65,37 senti/L), kuid lisaks langes ka kütustele kehtinud käibemaks 21 protsendilt 9 protsendini,» kirjeldab olukorda aktsiisidega Raamat. «Seega on meil ELis ulatuselt neljandad maksud mootoribensiinile. See väljendub ka hinnas – 20. juuni EU Oil Bulletini hinnainfo järgi olid Eestist kõrgemad e95 mootoribensiini tanklahinnad ainult Soomes, Taanis, Kreekas ja Hollandis.»
Eestis võivad maksud siiski väheneda
Eestis on riigikogu aktsiiside langetamist menetlenud, kuid seni edutult. Nimelt on lugemisel Isamaa algatatud seaduseelnõu, mis langetaks Eestis diisli- ja bensiiniaktsiisi Euroopa Liidu miinimumtasemeni. 17. juunil toimuma pidanud teine lugemine kukkus aga seetõttu läbi, et kvoorumit ei saadud kokku.
Juuni alguses riigikogu rahanduskomisjoni esimeheks valitud Aivar Kokk loodab, et sügisel liigutakse eelnõuga edasi. «Isamaa on omalt poolt välja pakkunud bensiini ja diislikütuse aktsiisilangetuse, mis peaks vähendama bensiinikütuse hinda ligi 25 senti liitri kohta. Pärast seda kui mind valiti rahanduskomisjoni esimeheks otsustas komisjon seda eelnõu toetada ning eelnõu saata Riigikogu suurde saali teisele lugemisele,» kirjeldas Kokk. «Riigikogus on praegu istungite vaba periood, kuid sügisel tuleb see eelnõu uuesti arutlusele ning loodan, et seda on valmis toetama kõik erakonnad.»
Aktsiisilangetus oleks tema hinnangul oluline samm, sest enda varasemast praktikast teame, et see jõuab tarbijateni. «2020. aasta kevadel langetasime diislikütuse aktsiisi ja siis jõudis see hinnalangus kohe tarbijateni ning hinnatasakaal jäi muutumatuks tervelt neljaks kuuks. Tuletan meelde, et samal ajal tõusis diislikütuse maailmaturuhind kümne sendi võrra.»
Ta lisas, et silm tuleb peal hoida ka meie lähiriikidel. Läti valitsus otsustas kaotada alates 1. juulist kuni 2023. aasta lõpuni nõude, mille kohaselt peavad bensiin ja diislikütus sisaldama kindla koguse biolisandit. «See langetab hinda Lätis ning see tähendab, et ka Eesti peab olema valmis astuma samme kütusehinna langetamiseks.»
Brüsselis arutatakse ühist maksulangetust kogu ELile
Samas soovib Euroopa Parlamendi suurim partei, Euroopa Rahvapartei, langetada maksumäärasid ELis ühiselt. «Euroopa Rahvapartei soovib kütuseaktsiiside ajutisest langetamisest, nii-öelda puhkust, et inimestele vähemalt suveperioodiks vastu tulla,» kommenteeris Euroopa Rahvapartei fraktsiooni liige Riho Terras. «Tegu on ettepanekuga majandusvolinukule, mis oleks abiks kogu elanikkonnale, aga ennekõike neile, kes on madalama sissetulekuga, sest nemad saavad praegu kõige kõvema hoobi kõrgete kütusehindadega - tavaliselt on suviti vähemalt energiahinnad madalamad, kuid sel korral ei tulnud ka seda leevendust.»
See aitaks tema hinnangul üleüldiselt majandusel käiku suvel sees hoida ja inimesi toetada keerulisel majandusperioodil, mil inflatsioon on kõrge. «Võibolla võimaldaks see tugi ka inimestel suvel natukenegi puhkust nautida. Mitmed Euroopa riigid juba aitavad oma kodanikke, ka teised riigid võiksid seda teha.»