/nginx/o/2022/06/01/14591539t1h74c1.jpg)
Juuni mootorikütuste müüginumbrid kinnitavad langustrendi jätkumist – lõppenud kuu kahe esimese nädala jooksul tangiti mootoribensiini 9 protsenti vähem kui möödunud aastal samal ajal. Detailsem müüginumbrite analüüs aga näitab, et müügimahtude vähenemine ei ole üle Eesti võrdne.
Suuremal määral on tarbimine vähenenud piirkondades, kus inimeste sissetulek on madalam, märgib kütusesektori esindusorganisatsioon Eesti Õliühing.
«Eestis tarbitakse vastavalt kalendrikuule mootoribensiini 18 kuni 29 miljonit liitrit, millest umbes pool tangitakse Harjumaal. Kui vaadata viimaste kuude müüginumbrite muutusi maakonniti, siis ainult Harju- ja Pärnumaal pole võrreldes 2021. aastaga mootoribensiini müüginumbrid vähenenud,» selgitab õliühingu tegevjuht Mart Raamat.
Mai müüginumbrid näitavad, et enim – 13–14 protsenti – on tarbimine langenud kolmes kõige madalama keskmise sissetulekuga maakonnas, Ida-Virumaal, Valgamaal ja Võrumaal. «See on arusaadav, et rekordilised tanklahinnad mõjutavad just madalama sissetulekuga inimesi,» kommenteeris Raamat.
Kütusesektori esindaja sõnutsi suureneb suvekuudel mootoribensiini müük umbes viiendiku võrra ning ka ilmastikul on tarbimismahtudele märkimisväärne mõju.
Raamat nendib, et sel aastal pidid eestlased tegema oma jaanipühade sõidud Euroopa tipus olevate kütusehindadega. 20. juuni Euroopa Komisjoni ametlik hinnainfo näitas, et Eestist kõrgemad mootoribensiini hinnad olid suvise sõiduhooaja tippnädalal ainult Soomes, Taanis, Kreekas ja Hollandis.
«Kahjuks pole ka kütusesektoril võimalik jänest kübarast välja tõmmata ja inimestele soodsamaid hindu pakkuda – Eestis mootoribensiinile kehtestatud maksud on Euroopa Liidus koguni neljandal kohal,» tõi Raamat välja Eesti kütuste maksupoliitika ekstreemsuse.
Raamatu sõnutsi on Eesti üks väheseid riike, kes pole astunud ühtegi sammu, et kütustarbijatele hindade plahvatuslikku tõusu mõju pehmendada.
«Kahjuks on valitsus viimased kolm kuud analüüsimas kõrgete kütusehindade mõju ja võimalusi nende langetamiseks. Sellest kannatavad enim just madalama sissetulekuga inimesed ja valitsuse tegevusetuse tõttu on Valgamaa pereisa sunnitud maksma mootoribensiini eest rohkem kui Belgias, Prantsusmaal või Luksemburgis,» nentis Raamat.
Kütusesektori hinnangul hakkab lähikuudel lisaks inimestele kaotama ka riigieelarve. «Juba näeme, et ilmselt on osa piiriäärsest tankimisest Lätti kolinud. Kuna juulist kaotati lõunanaabrite kütuseturul biokütuse segamise nõude, siis suureneb hinnavahe Eestiga veelgi ja maksud hakkavad taas suures mahus Lätti sõitma,» ütles Raamat.
Käes on viimane aeg otsuseid vastu võtma hakata, kutsus Raamat valitsust üles tegudele.
/nginx/o/2021/03/04/13662113t1h56a3.png)