Citadele: järgmised kaks aastat tulevad Balti riikidele rasked

Tühi rahakott. Pilt on illustratiivne. Foto: Thomas Trutschel / photothek.net / via www.imago-images.de

Citadele panga ökonomisti Mārtiņš Āboliņši sõnul on Balti riikide majandusseis hea, kuid järgmised kaks aastat tulevad keerulised; tema prognooside kohaselt ei kasva Balti riikide sisemajanduse kogutoodang (SKT) järgmisel aastal kiiremini kui 1-2 protsenti.

 

«Baltikumi majanduskasv püsis 2022. aasta esimestel kuudel tugev ning Venemaa sissetungi mõju Ukrainasse annab suures osas tunda vaid inflatsiooni tõus. Eestis kasvas SKT 2022. aasta esimeses kvartalis 2021. aasta esimese kvartaliga võrreldes 4,3 protsenti, Lätis 6,7 protsenti ja Leedus 4,6 protsenti. Sellega on Baltikumi majanduse taastumine olnud kiirem kui euroalal tervikuna ning positiivsed on ka lühiajalised majandustulemused,» kirjeldas Āboliņš pressiteates.

Citadele panga ökonomist Mārtiņš Āboliņš Foto: Evija Trifanova

Alates 2022. aasta veebruarist on maksekaartide käive regioonis kasvanud, tööpuudus väheneb, samas suureneb vabade töökohtade ja töökuulutuste arv. Samuti on vaatamata kõrgetele hindadele elektritarbimine suurem kui aasta tagasi, mis viitab ökonomisti sõnul stabiilsele tööstustegevusele.

«Baltikumi majanduskasvu ohustavad riskid on aga viimastel kuudel suurenenud. Ukraina sõja tõttu halvenes märtsis ja aprillis majandustunne oluliselt, tööstus peab kiiresti leidma metallide ja muu tooraine tarnijaid, palgakasv jääb hinnatõusust maha, samas kui inflatsiooni täielik mõju avaldub alles teisel poolaastal. Seetõttu on Balti riikide majanduslanguse riskid lähema või pooleteise aasta jooksul suured,» tõdes ta.

Āboliņš märkis, et viimastel kuudel on Balti riikide majanduste kasvuprognoose 2022. aastaks vähendatud ning tänavune kasv võib kõigis kolmes Balti riigis jääda 2 protsendi kanti. «Hea uudis on see, et praegu on majanduslik olukord endiselt hea. Majapidamiste kulutused kasvavad, COVID-19 piirangud on tühistatud, leibkondadel on säästud ja tõusvaid energiahindu kompenseeritakse valitsuse toetusmeetmetega. Samal ajal väheneb tööpuudus tööturul, palgad tõusevad ja sõja negatiivsed mõjud Ukrainale pole veel tunda,» märkis ta.

Tarbijahindade inflatsioon Baltikumis ületab ökonomisti hinnangul sel aastal tõenäoliselt 12 protsenti, järgmisel aastal võib see jääda 4-5 protsendi piiridesse. Praeguste energiahindade juures suurenevad Baltikumi energiaimpordikulud tema sõnul oluliselt ja ilma avaliku toetuseta ei suuda majapidamised tema arvates sügisel selliseid kulusid katta. Järgmisel aastal tuleb SKT kasv seega tõenäoliselt väga madal. «Minu prognooside kohaselt ei kasva Balti riikide SKT järgmisel aastal kiiremini kui 1-2 protsenti,» lisas ta.

Balti riikide majandused on aga heas seisus – valitsussektori, majapidamiste ja ettevõtete võlg on madal, laenuandmist rahastatakse kohalikest ressurssidest ja väliskaubandus on tasakaalus. «Seetõttu tähendab majanduslangus tõenäoliselt väiksemat välisnõudlust, aeglasemat taastumist teenindussektoris, madalamat reaalsissetulekut ja väiksemat ostujõudu ning võib-olla ka tööpuuduse väikest tõusu,» prognoosis ökonomist.

Āboliņši sõnul euro perspektiivis majandus aga jätkab kasvamist ning selles olukorras on oluline mitte ainult riskidele mõelda, vaid otsida ka võimalusi ning valitsuse poolt mitte mõelda ainult toetustele, vaid investeerida energiasektorisse.