Suurkontsernid: meie ei ole rohepesijad
29. veebruar 2012, 15:26
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ehkki RMK on suurendanud aina oma metsaraieid ning Eesti Energia ja Viru Keemia Grupi ökoloogiline jalajälg süveneb, väidavad ettevõtted, et nemad ei tegele rohepesuga.
RMK pressiesindaja üritas algul end küsimustest distantseerida, väites, et tegu ei ole üldse õige adressaadiga. Kui pärast pikka pinnimist saabusid vastused, selgus, et RMK raiemahud on tublisti kasvanud. Kasvanud on ka VKG ja Eesti Energia CO2-emissioonid.
Eesti Energia eelistas esialgu võrrelda enda 2011. aasta CO2-emissioone aasta varasemaga – siis toimus vähenemine, pärast tungivat pärimist saabus aga kinnitus, et võrreldes 2005. aastaga on kasv muljetavaldav.
Postimees esitas kõigile kolmele ettevõttele üsna sarnased küsimused. Muu hulgas tundsime huvi, kas ettevõtted ise peavad end keskkonnasõbralikuks.
«Igasugusel inimtegevusel ja eelkõige tootmistegevusel on ümbritsevale keskkonnale oma mõju,» teatas Eesti Energia keskkonnajuht Tõnis Meriste. «Sama kehtib ka Eesti Energia puhul. Oma ökoloogilise jalajälje vähendamine on meie jaoks väga oluline teema. Liigume pidevalt keskkonnasäästlikuma lähenemise poole ning see teeb Eesti Energiast keskkonna suhtes vastutustundliku ettevõtte.»
Eelmise aasta üheks olulisemaks investeerimisotsuseks oli Meriste sõnul otsus rajada uus elektrijaam Auverre. Ehitatav jaam põhineb keskkonnasäästlikumal tehnoloogial, mis võimaldab koos põlevkiviga kasutada tootmises kuni 50 protsendi ulatuses biokütuseid.
Möödunud aasta olulisemad investeeringud olid Meriste sõnul 69,1 miljoni eurone kulutus uue elektrijaama ehitusse, 48,9 miljonit eurot Narva tuulepargi rajamisse ja 30,0 miljonit eurot väävlipuhastusseadmete paigaldamisse Narvas asuva Eesti elektrijaama energiaplokkidele.
Eesti elektrijaama 11. koostootmisplokis asendab Eesti Energia põlevkivi osaliselt biokütustega. Sellest plokist saab soojuse Narva linn.
Kuna biokütuste põletamisel CO2 heidet ei teki, siis paiskas ettevõte enda väitel mullu tänu biokütuste kasutamisele Balti elektrijaama koostootmisplokis õhku ligi 400 000 tonni vähem CO2. Tuleb siiski lisada, et keskkonnakaitse on Eesti Energia jaoks sundkäik, sest iga keskkonda emiteeritud saasteühiku eest peab õige pea tasuma rasvaseid summasid.
Viru Keemia Grupi pressiesindaja teatel on kontsernis juurutatud hulk põhimõtteid ja käitumistavasid, mis annab ettevõttele alust pidada end keskkonnasõbralikuks.
«VKG on ettevõte, kes ei püüa varjata keskkonnaalaseid küsimusi, vaid on avatud dialoogiks kohalike elanike, omavalitsuste ja riigiametitega,» märkis ta. «Alates 2007. aastast ei ole VKG tütarettevõtetes esinenud keskkonnalubades toodud normide ületamisi. Oleme panustanud keskkonnaalaste probleemide lahendamisse rohkem kui seda nõuab seadus, saamata samas olulist riigiabi.»
RMK pressiesindaja teatel puudub ettevõttel rohepesuga üldse igasugune seos. «RMK põhitegevus on metsade majandamine ja põhitulu saadakse puidu müügist,» lausus ta. «Kogu RMK tegevusega seonduv informatsioon on avalikult kättesaadav. RMK kommunikatsioonitegevus on suunatud metsateadlikkuse edendamisele ja metsas liikumise propageerimisele – mõlemad suunad tulenevad RMK-le seadusega pandud kohustustest.»
Üks suurte metsaraiujate läbi aegade suurimaid nuhtlusi on keskkonnakaitsja Rainer Kuuba, kes ütleb, et RMK on kaugel riigimetsade jätkusuutlikust majandamisest ja tegu on stiilipuhta rohepesufirmaga.
«RMK ongi ju väga kõva looduskaitsja, seejuures on nad kaasanud lapsed,»
ironiseeris Kuuba. «Tegelevad keskkonnahariduse ja laste metsa sõidutamisega. Iseenesest on see kõik tore, aga tegelikult loovad nad endale loodusesõbra kuvandit, majandades samal ajal tuleviku arvelt. Nad võtavad selle metsa nendesamade laste käest ära.»