Pentus-Rosimannus Tallinna haiglast: linn on teinud lünklikku ettevalmistustööd

Rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus. Foto: Remo Tõnismäe

Rahandusminister Keit Pentus-Rosimannuse sõnul oli taastekava rahastusest ilma jäänud Tallinna haigla projekti ettevalmistustöö kehv.

Pentus-Rosimannus meenutas, et kuna Eesti majandus taastus pandeemiast väga kiiresti, vähendas Euroopa Komisjon taasteraha mahtu 1,1 miljardilt eurolt 862 miljoni euroni. Samuti mõjutas otsust ehitushindade järsk kasv, mis tõstis planeeritud projektide maksumust 350 miljoni euro võrra. 

«Tänase arutelu tulemus oli, et need projektid, kus kas ettevalmistus on olnud kahjuks kehv, kus on väga suur kallinemise risk, mille puhul pole siduvat otsust nende katmise kohta, või kus on endiselt sisulisi puudujääke, peame kahjuks taastekavast välja jätma,» selgitas ta.

Minister: ettevalmistus oli lünklik

Tallinna haigla projekti rahastuseta jätmise puhul tõi Pentus-Rosimannus ühe koondpõhjusena välja selle lünkliku ettevalmistuse. «Meil ei olnud siiamaani Tallinna linnast kinnitust selle kohta, kas on otsus katta taastekavast puudujääv osa. Teiseks, üsna hiljuti tuli kaunis ootamatu otsus, et juba niigi gigantsele ning väga keerukale projektile soovib linn lisada veel ühe maa-aluse korruse, mis muudaks Euroopa Komisjoni nõutud ajakavas püsimise sisuliselt võimatuks. Ajakava on karm ning lõpptähtaeg on 2026. aasta,» ütles ta.

Valitsusele saadetud kirjas juhtis ka riigikontroll tähelepanu sellele, et vaja on täiendavat kriitilist analüüsi haigla lõpphinna kohta. Riigikontrolli hinnangul olid praegused prognoosid liigselt optimistlikud. «Aga võib-olla veel olulisem on sisuline pool riigikontrolli kirjas: juba olemasolevate haiglatega on läbi analüüsimata, millise dubleerimise ohu sedavõrd mastaapse haigla lisandumine kaasa toob,» ütles Pentus-Rosimannus.

Samuti tõi ta välja, et õiguskantsleri poole on pöördunud viis erialaseltsi, kes on juhtinud tähelepanu, et Tallinna haigla sisulise poole pealt pole läbi mõeldud terviklik sünniabilahendus. 

«Kõike seda kokku võttes: meil on olnud soov Tallinna haiglaga edasi liikuda kiiresti ja oleme teadnud, et seal on oma riskid. Oleme olukorras, kus riske pole vahepealse ajaga maha võetud, vaid neid on hoopis juurde tulnud,» nentis rahandusminister.

Valitsus peab taastekava muudatused läbi rääkima Euroopa Komisjoniga. Kuna taastekavast pidi projekte maha võtma tervikuna, siis võib Pentus-Rosimannuse sõnul tekkida muudele projektidele täiendavate rahaeraldiste võimalus. Selle otsuse peab tegema uus valitsusliit.