Venemaa söetarned Hiinasse on kasvanud igal kuul pärast Ukraina sõja algust, kuigi üldiselt on Hiina söeimport vähenenud, näitavad S&P Global Market Intelligence'i värsked andmed.
Hiina ostab üha hoogsamalt kokku Venemaa sütt (5)
Mereteed pidi liikuvad Venemaa söetarned Hiinasse kasvasid juuni esimese 28 päevaga aastataguse perioodiga võrreldes 55 protsenti, 6,2 miljoni tonnini. Hiina import tervikuna vähenes aga 96 miljoni tonnini, mis on 13,6 protsenti vähem kui aasta varem.
Hiina statistikaameti andmetel hoogustus esimese viie kuuga tuntavalt aga riigi enda söetootmine, kasvades 10,4 protsenti, 1,81 miljardi tonnini.
«Vaatamata väiksemale nõudlusele ja suuremale kodumaisele söetoodangule on Hiina alates 2022. aasta maist ostnud Venemaalt oluliselt enam kivisütt,» ütles S&P Global Market Intelligence'i asedirektor Pranay Shukla CNBC-le. «Seda seetõttu, et Venemaa on pakkunud kehtivatele rahvusvahelistele söehindadele väga suuri allahindlusi,» lisas Shukla.
Merd mööda liikuvad Venemaa söetarned Hiinasse miljonites tonnides
2022 | 2021 | |
jaanuar | 2,9 | 2,5 |
veebruar | 3,0 | 3,3 |
märts | 2,4 | 4,0 |
aprill | 3,8 | 4,0 |
mai | 5,5 | 4,6 |
1.-28. juuni | 6,2 | 4,0 |
Venemaa on ajalooliselt olnud suur söetootja ja -eksportija. Kuid pärast sissetungi Ukrainasse on Moskva sunnitud müüma kivisütt allahindlusega, kuna mitmed riigid, nagu näiteks Jaapan, on keeldunud agressori söe ostmisest.
Koos Jaapaniga on Venemaa söeimpordi keelustamisest teatanud ka Euroopa Liit, kuid alliansis aprillis kokkulepitud keeld jõustub täielikult alles augustis. Analüütikud aga prognoosivad, et üha kasvava nõudluse ja sanktsioonide tõttu võib söehind veel oluliselt kallineda.
«Turg jälgib väga valvsalt Hiina kolmanda kvartali nõudlust, kuna nõudluse suurenemine võib viia rahvusvahelise söe hinna kujutlematule tasemele,» ütles Shukla.