Uuring: Eestis korraldatakse häid kultuuriüritusi, aga külastaja eest hoolitsetakse vähe

Illustratsioon: laura kangur

Konjunktuuriinstituudi uuringust selgub, et Eestis korraldatakse tulutoovaid ja häid elamusi pakkuvaid kultuuri- ja spordiüritusi, ent napib kohalike ettevõtete koostööd ja külastajate teenindamiseks vajalikku taristut.

Kultuuriministeeriumi tellimusel viis Eesti Konjunktuuriinstituut esimest korda läbi kultuuri- ja spordisündmuste regionaalse majandusliku mõju hindamise uuringu. Selleks jälgiti mullu 20 kultuuri- ja spordisündmuse mõju piirkondade majandusele, uuriti ürituste eelarveid küsitleti 939 ettevõtet ja 5508 külastajat.

Uuringust selgus, et iga ürituse eelarvesse panustatud euro tõi piirkonda tagasi keskmiselt neli eurot. Kokku külastas üritusi üle 230 000 inimese, kellest igaüks kulutas ürituse vältel keskmiselt 80 eurot.

Kulutused erinesid ürituste puhul suuresti, näiteks jalgpallipäevadele jättis külastaja keskmisel 22, aga Saaremaa ooperipäevadele koguni 400 eurot. Sagedamini käisid üritustel naised (66 protsenti) ja harvem mehed (34 protsenti). Keskmine ürituse külastaja oli 36-aastane.

Analüüsitud ürituste keskmine eelarve oli 208 000 eurot. Valdav osa ürituse tuludest tuleb piletimüügist (49 protsenti), toetusena erasektorilt (30 protsenti), riigilt (12 protsenti) või kohalikult omavalitsuselt (7 protsenti). Iga üritus jättis oma toimumispiirkonda tööjõukulude ja külastajate kulutuste näol keskmiselt üle 600 000 euro.

Uuringu läbiviija, Eesti Konjunktuuriinstituudi direktor Marje Josing lausus, et nii külastajad kui ka ettevõtjad tunnistasid, et lisaks majanduslikule mõjule on kõigil üritustel ka laiem mõju – need muudavad piirkonda atraktiivsemaks, parandavad elukeskkonda.

Samas selgus aga ka rida probleeme. Näiteks painab regulaarsete suurürituste korraldajaid väsimus, sest igal aastal tuleb rinda pista samade korralduslike probleemidega.

Mõnel üritusel napib võimekust end piisavalt paljudes kanalites reklaamida, mistõttu külastajate hulk jääb väikeseks. Sageli on ürituste sisu küll rahvale meeltmööda, kuid muret teevad halvad olmetingimused, nagu kätepesu võimaluse või telklaagri puudumine.

Nii kultuuriminister Rein Lang kui ka konjuktuuriinstituudi juht Marje Josing kinnitasid, et Eesti vajaks palju rohkem madalaid investeeringuid nõudvaid kämpinguid, parklaid ja turvalisi telkimisplatse, mis on populaarsed Euroopas ja Põhjamaades.

20st analüüsitud üritusest 8 puhul jäid korraldajad tulude ja kulude planeerimisel miinusesse, mistõttu puuduolev raha tuli leida eelmise aasta tuludest. Konjuktuuriinstituudi järelduste kohaselt ei tohiks korraldajad üritustesse planeerida hiigelkulusid. «Kui kõik meie ettevõtjad tahaksid teha hiiglaslikke teemaparke, siis on see naivism, mida peaks vältima,» leidis Josing.

Samuti kummitab Eesti üritusturismi pakkettpakkumiste vähesus – sageli müüakse inimesele küll üritust, ent ei mõelda ööbimisvõimaluste, transpordi või toitlustuse peale. «Enamasti jäetakse külastaja enda otsustada, kuidas ta sinna metsa vahele kohale saab,» kirjeldas Josing.

Oluliseks probleemiks on ka kohalike ettevõtete kehv koostöö. Josing tõi näite Viljandi folkloorifestivalilt, kui kohalikud poed panid uksed sulgemise ajal kinni vaatamata sellele, et ukse taga lookles sadu ostuhuvilisi. Seega peaksid ürituste korraldajad kohalike ettevõtjatega paremini läbi rääkima, kuidas nende tegevus üksteise äri toetada saaks.

Konjunktuuriinstituut tegi uuringu kokkuvõttes rea ettepanekuid ka riigile. Näiteks soovitas ta kaaluda riigi toetusi kultuuriürituste tarbijatele mõeldud odava taristu loomiseks. Samuti võiks loomemajandusega tegelejatele pakkuda nn talvetoetusi, mis aitaks neil pikendada kultuuriürituste hooaega ka talvekuudesse.

Kultuuriminister Rein Lang ütles, et konjunktuuriinstituudi nimetatud murekohad on talle teada ning mitmega neist juba ka tegeletakse.

Kultuuriminister juhtis tähelepanu sellele, et riigis puudub tänini koht, kust ürituste toimumise kohta ühest informatsiooni saaks. «Riigis on puudu veebiväravast, mis toimiks kultuurikalendrina. Selle loomine on tehtud Eesti instituudi ülesandeks, kuid kahjuks pole see realiseerunud. Loodame, et see valmib 2012. või 2013. aastaks,» sõnas Lang.

Samuti tõi minister välja ohu, et sageli kaevavad ka kultuuriürituste korraldajad endale ise auku. «Kui ürituselt tahetakse saada väga suur isiklik kasum, siis lõppkokkuvõttes aastate jooksul see lihtsalt lämmatab ürituse ära,» ütles Lang ja tõi näiteks Saaremaa ooperipäevade kõrged piletihinnad.

Eesti Konjunktuuriinstituut viis kultuuriministeeriumi tellimusel uuringu läbi jaanuarist 2011 kuni veebruarini 2012.

Uuringus vaadeldi järgnevaid üritusi: Pärnu Jääfestival, Jõhvi balletifestival, Punk laulupidu, Eesti Naiste tantsupidu, Rabarock, Suure-Jaani muusikafestival, Sõru Jazz, Muhu Tulevikumuusika festival «Juu Jääb», Saaremaa ooperipäevad, folkloorifestival Europeade, Viljandi Pärimusmuusika festival, Leigo Järvemuusika, Viru Folk, Augustibluus, Saaremaa Ralli, Otepää MK etapp murdmaasuusatamises, Tartu Maraton, Ruila Kevadtuur ratsutamises, Põlva noorte jalgpalliturniir Lootosspring, Narva Energiajooks.