Riik arendab jäämurdevõimekuse pikaajalist vaadet
29. juuni 2022, 09:27
Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) pöördus transpordiameti poole, et alustada jäämurdevõimekuse pikaajalise vaate koostamist. Jäämurdevõimekuse suunad koos vajaliku rahastusega on kavas hõlmata järgmisesse riigi eelarvestrateegia protsessi.
Jäämurdetööde korraldajaks on transpordiamet, kes määrab piirkonniti jäämurdetööde perioodi alguse ja lõpu vastavalt jääoludele. Vajalikud kulud planeeritakse praegu iga-aastaselt MKM-i valitsemisala eelarves, märkis ministeeriumi meremajanduse asekantsler Kaupo Läänerand kirjas.
Asekantsler toonitas, et oluline on pakkuda kvaliteetseid jäämurdeteenuseid sarnaselt naaberiikidega, ent selleks, et vajaminevad investeeringud saaks ellu viidud ja kaasnevad kulud õiglaselt hinnatud, on vaja välja töötada jäämurdevõimekuse pikaajaline vaade.
2019. aastal veeteede ametis jäämurdeteenuse tagamise kava 2021–2030 koostamisel jõuti Lääneranna selgitusel järeldusele, et Soome lahe piirkonda on vaja peale jäämurdja Tarmo tegevuse lõpetamist 2024. aastal uut jäämurdjat. Praeguseks on aga Tarmo planeeritud eluiga pikendatud 2028. aasta lõpuni ning on toimunud ka arenguid laevaehituses, mistõttu olukord vajab uut, muutunud olusid arvestavat analüüsi.
Läänerand märkis, et 2019. aastal esitatud kava parameetritega jäämurdja maksab 2022. aastal ligi 180 miljonit, mitmeotstarbeline jäämurdja 220 miljonit eurot.
«Praegusel hetkel on selge, et 2028–2029. aastate talveks on Soome lahe piirkonnas üks jäämurdja ja midagi ette võtmata ei suudeta jäämurdeteenust praegusel kujul tagada. Selline olukord on ohuks kogu majandusele ja Eesti kui mereriigi mainele,» nentis asekantsler.
Olukorra lahendamiseks ja otsuste tegemiseks on tema vaja leida vastused küsimustele, millised muutused on toimunud laevaliikluses ja ootustes jäämurdeteenustes, millised on võimalikud jäämurdeteenuse arendamise suunad, mis on välja pakutud stsenaariumide eelised ja puudused, mis on alternatiivide maksumus ja võimalikud rahastusmudelid ja milline on riigi seisukohalt kõige mõistlikum lahendus.