Arenguseire Keskus: tööle asumine aitab sõjapõgenikel kiiremini lõimuda

Eesti annab oma panuse Ukraina noorte haridustee jätkumisse Foto: Marko Saarm

Lõimumisekspertide hinnangul on tõenäoline, et Eestisse jõudnud sõjapõgenikud lõimuvad pigem eestikeelse kui muukeelse kogukonnaga, selgub Arenguseire Keskuse lühiraportist «Sõjapõgenike lõimumise pikaajalised väljavaated Eestis». Lõimumist toetaks eelkõige kiiresti tööle asumine, samas on eksperdid kahtlevamal seisukohal Eesti sotsiaal- ja haridussüsteemi võimes pakkuda lõimumisel piisavat tuge.

«Venemaa-Ukraina sõja kulg, sellega seotud rändevood ja põgenike Eestisse jäämise kestus on praegusel hetkel prognoosimatud,» ütles Arenguseire Keskuse ekspert Johanna Vallistu. «Seepärast peame töötama küll põgenike kodumaale naasmise nimel, kuid olema samal ajal valmis selleks, et see ei juhtu niipea. Et Eesti saaks ühiskonnana selles olukorras hakkama, peame püüdma kiiresti aidata põgenikel sulanduda meie igapäevaellu.»

Lühiraportis «Sõjapõgenike lõimumise pikaajalised väljavaated Eestis» lõimumisvaldkonna ekspertidega tehtud intervjuudest nähtus, et Eesti sotsiaal- ja haridussüsteem suudab vastata sõjapõgenike vajadustele ning seetõttu peetakse tõenäoliseks põgenike lõimumist eestikeelse kogukonnaga.

«Teine oluline aspekt on põgenike kiire tööle asumine, mis on rahvusvahelise kogemuse järgi oluline ühiskonda lõimija,» rääkis Vallistu. «Selleks on oluline tegeleda sisserändajate kvalifikatsioonide ülevaatamise ja tunnustamisega, kui need sisuliselt vastavad Eesti haridussüsteemis kehtivatele standarditele.»