Venemaa jättis esimest korda enam kui sajandi vältel maksmata oma välisvaluutas riigivõla intressi; Kreml kinnitas esmaspäeval, et see ei anna alust rääkida Venemaa maksejõuetuses, kuna lääs on rakendanud Moskva suhtes Ukraina sõja tõttu sanktsioone.
Kreml kinnitab: Venemaa maksejõuetusest ei ole põhjust rääkida (2)
«Seda olukorda ei ole mingit alust nimetada maksejõuetuks,» ütles Kremli pressiesindaja Dmitri Peskov ajakirjanikele pärast seda, kui pühapäeval kukkus maksetähtaeg.
«Need väited maksejõuetuse kohta, need on täiesti valed,» ütles ta ja lisas, et Venemaa tasus võla mais.
Seni on Venemaa suutnud sanktsioonidest hoolimata oma riigivõlga teenindada, kuid pühapäeval lõppes 100 miljoni dollari suuruse intressimakse «armuaeg», vahendas Bloomberg. Makse esialgne tähtaeg oli 27. mai.
Vene võimud on süüdistanud läänt püüdes sundida Moskva kunstlikult maksejõuetusse ning rahandusminister Anton Siluanov nimetas olukorda «farsiks». Ta tunnistas, et välisinvestorid ei saa praegu Vene võlamakseid kätte.
Venemaa riigivõlg on ligikaudu 40 miljardit dollarit ja see on täies ulatuses denomineeritud kas dollarites või eurodes. Ligi pool Vene riigivõlast on seotud Venemaa-väliste investoritega.
Lääne Vene-vastased sanktsioonid on riigi suures osas isoleerinud rahvusvahelisest finantssüsteemist, muutes Moskval võlgade teenindamise keeruliseks.
Viimati jättis riik oma välisvaluutavõla maksmata 1918. aastal, kui bolševistliku riigipöörde juht Vladimir Lenin keeldus tunnistamast kukutatud tsaarirežiimi kohustusi.