Venemaa jättis esimest korda alates 1918. aastast oma võlad maksmata

Venemaa rahandusminister Anton Siluanov. Foto: Maksim Konstantinov/SOPA/Scanpix

Sanktsioonide tõttu suletud maksekanalite pärast ei suutnud Venemaa esimest korda alates 1918. aastast maksta õigeaegselt ära välisvaluutas riigivõla intressi. 

Seni on Venemaa suutnud sanktsioonidest hoolimata oma riigivõlga teenindada, kuid pühapäeval lõppes 100 miljoni dollari suuruse intressimakse «armuaeg», kirjutab Bloomberg. Makse esialgne tähtaeg oli 27. mai. 

Raha jäi nn kinni, kuna USA rahandusministeerium sulges viimase erandi, mis võimaldas USA võlakirjaomanikel Venemaalt makseid saada. Mõni aeg hiljem langes ka Venemaa makseid tegev amet Euroopa Liidu sanktsioonide alla. Seepeale võeti Venemaal vastu uus regulatsioon, mille kohaselt loetakse maksed tasutuks ka siis, kui need on tehtud rublades. 

Tegu on sümboolse juhtumiga, mis iseloomustab Venemaa aina süvenevat majanduslikku, finantsilist ja poliitilist isolatsiooni Läänest. Keskpanga välisvaluutareservid on endiselt külmutatud ja riigi suurimad pangad on sanktsioonide tõttu globaalsest finantssüsteemist välja lõigatud. Samuti on põhja kukkunud riigi eurovõlakirjade väärtus. 

Vene võimude väitel oleks neil intressimakseks raha olnud, kuid sanktsioonid panid nad sundseisu. Rahandusminister Anton Siluanov nimetas toimuvat farsiks. Selle hinnanguga nõustub ka analüütik Hassan Malik, kelle sõnul on äärmisel haruldane juhtum, kus riik sisuliselt sunnitakse maksejõuetusse.

Viimane sarnane juhtum oli Venemaal 1918. aastal, kui Lenini juhitud bolševikud keeldusid maksmast tsaarivõimu ajal kogunenud võlga.