Kodanikupalga algatuses vajalikku allkirjade hulka kokku ei saadud

BNS
Copy
Eurod. Pilt on illustratiivne.
Eurod. Pilt on illustratiivne. Foto: Igor Golovniov/ZUMAPRESS.com

Euroopa kodanikualgatusele «Tingimusteta põhisissetulekud kogu EL-is» vajalikku miljonit allkirja kokku ei saadud, kuid allkirju koguti mõnevõrra rohkem kui eelmise samalaadse kampaania ajal, mil Euroopa Liitu kuulus ka Suurbritannia.

Üleeuroopalises kodanikupalga algatuses olid Eesti allkirjastajad teisel kohal osakaalult elanikkonnas ning kõige agaramad ID-kaardiga autentijad.

27 liikmesriigist koguti esialgsetel andmetel 296 365 toetusavaldust, sealhulgas Eestist 2592. Allkirjakorje lõppes keskööl vastu 26. juunit Kesk-Euroopa aja järgi. Allkirju anti kokku umbes 11 tuhande võrra rohkem kui aastatel 2013-2014 – toona koguti 285 042 allkirja 28 liikmesriigist.

Kui eelmise üleeuroopalise kodanikupalga kampaania ajal oli Eesti kolmandal kohal allkirjastajate osakaalult elanikkonnas, siis nüüd oli Eesti selle näitajaga teine. Kampaania siinse koordinaatori Jaanus Nurmoja sõnul jäi vaid 16 allkirja puudu sellest, et Eesti toetusavaldusi olnuks rahvaarvu suhtes sama palju nagu on miljon allkirja kogu EL-i rahvaarvu suhtes.

«Võib ka nii öelda, et kui kogu Euroopa Liidus oleksid allkirjastajad olnud sama agarad nagu Sloveenias, Eestis, Lätis ja Hispaanias, siis olnuks allkirju veidi üle miljoni – 1 025 750,» lisas Nurmoja.

Vastupidiselt kogutulemusele jäi Eesti allkirjasaak 9 aasta tagusele alla – tookord koguti ligi 4900 toetusavaldust, mis ületas tollase rahvusliku künnise. Seekord künniseni ehk 4935 allkirjani ei jõutud, kuid Eesti oli künnise täitmise protsendiga seitsmes. Künnise ületasid Hispaania, Sloveenia, Itaalia ja Saksamaa, sellele olid lähedal ka Läti ja Kreeka.

Euroopa kodanikualgatus võetakse arvesse juhul, kui algatusel on miljon allkirja ning sealjuures on künnised ületatud vähemalt seitsmes riigis. Künnised on seotud riikide esindatusega Euroopa Parlamendis. Nende proportsioonid ei ühti elanike arvu proportsioonidega.

Ühe näitajaga oli Eesti aga teistest selgelt üle - ID kaardiga autentinute osakaaluga, mis on 47,12 protsenti. Arvuliselt kõige enam kasutati ID-autentimist Itaalias ehk 13 607 allkirja, järgnes Eesti 1391 allkirjaga.

Euroopa kodanikualgatus «Tingimusteta põhisissetulekud kogu EL-is» taotles Euroopa Komisjonilt, et see teeks oma pädevusele vastava ettepaneku kodanikupalga kasutuselevõtu protsessi käivitamisesks Euroopa Liidus. Euroopa Liidu institutsioonid ei saa kodanikupalka tsentraalselt kehtestada, küll aga võib Euroopa Komisjon olla selles suhtes koordinaatori rollis.

Toetusavalduste kogumine algas 25. septembril 2020 ning pidanuks lõppema aasta hiljem, kuid seoses koroonapandeemiaga pikendas Euroopa Komisjon tähtaega kolme kuu kaupa.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles