Energiaekspert: naftahinna langusel on kaks põhjust

OPEC võib küll lubada tootmist suurendada, kuid paljud riigid ei suuda nende otsustega kaasa minna, ütlevad eksperdid. Foto: MARIO TAMA/Scanpix

Energiaekspert Dan Yergin ütles CNBCle, et naftahinnad on viimase kuu jooksul langenud FEDi rahapoliitika ja Venemaa tekitatud ebakindluse tõttu.

Naftahind on tõusnud alates eelmisest aastast, saavutades kõrgeima taseme pärast seda, kui Venemaa alustas sõda Ukraina vastu. Kuid viimase 11 päevaga on Brenti toornafta langenud 122 dollarilt barrelilt 105 dollarini ehk umbes 14 protsenti (24.06 seisuga).

Analüütikafirma S&P Globali aseesimees Dan Yergin ütles, et madalamale naftahinnale sillutab teed föderaalreservi otsus tõsta intressimäärasid ja oht, et see võib viia USA majanduse langusesse.

Kolmapäeval ütles föderaalreservi esimees Jerome Powell ka USA seadusandjatele, et keskpank on võtnud nõuks inflatsiooni alandada, mööndes seejuures, et sellega võib kaasneda majanduslangus. Powell lisas, et «pehme maandumise» saavutamine, kus poliitika karmistub ilma raskete majandusmõjudeta, on praeguses olukorras keeruline.

«Asja teine ​​pool on aga see, et Vladimir Putin on laiendanud sõda Ukrainas majandussõjaks Euroopaga, üritades tekitada raskusi, mis ploki ühtsust lõhuvad,» ütles Yergin CNBC saates «Squawk Box Asia». 

Venemaa on piiranud gaasitarneid Euroopasse Nord Stream 1 torujuhtme kaudu ja vähendanud gaasivooge Itaaliasse. Need teod on aga suurendanud hirme talve ees ja vähendavad seeläbi ka tänast nõudlust naftatoodete järele. 

Yergin ütles, et ka maailma suurima naftatarbija Hiina nõudluse väljavaated on ebakindlad. Kuigi Hiina on aeglaselt taasavanud piirkondi, mis olid hiljuti koroonalaine tõttu lukku pandud, pole selge, kui kiiresti suudavad Hiina ettevõtted majandustegevuse piirangutest taastuda.

Taastumise ja taasavamise ulatus mõjutavad nõudlust nafta järele, kuid praegune ebakindlus on «hoidnud [nafta]hinda tõusmast,» ütles Yergin.

Kas pakkumine taastub?

Selle kuu alguses nõustus OPEC+ suurendama juulis toodangut 648 000 barreli võrra päevas, mis moodustab umbes 7 protsenti ülemaailmsest nõudlusest. Täpselt sama suur tõus on plaanitut ka augustiks. OPEC+'i algse plaani järgi pidanuks päevased tootmismahud kuni septembrini kasvama igal kuul 432 000 barreli võrra.

«Arvame, et OPEC+ liigub seejärel liberaalsema lähenemise poole ja lubab vähestel vaba tootmisvõimsusega liikmetel rohkem toota,» ütles Capital Economicsi tooraineökonomist Edward Gardner neljapäevases teates. 

See võib põhjustada Brenti hinna langemise aasta lõpuks umbes 100 dollarile barreli kohta, ütles ta.

Kuid turud ei tohiks eeldada, et pakkumise kasv on kooskõlas OPEC+'i otsustega. Kuigi OPEC+ liikmete tootmiskvoote on järk-järgult leevendatud, ei ole paljudel liikmetel õnnestunud tootmist sama kiiresti tõsta, ütles Gardner. «Enamikul liikmetel pole suutlikkust lühiajaliselt toodangut suurendada. Mõned liikmed, eriti Angola ja Nigeeria, näevad lähikuudel tõenäoliselt madalamat tootmist, kuna neid vaevavad aastate eest tegemata jäetud investeeringud,» kirjutas tooraineökonomist.