L, 2.07.2022

Pank annab nõu: kuidas käituda, kui tõusev euribor viib unerahu?

PM Majandus
Pank annab nõu: kuidas käituda, kui tõusev euribor viib unerahu?
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Kodulaenu makse võib Euribori tõustes oluliselt kallimaks minna.
Kodulaenu makse võib Euribori tõustes oluliselt kallimaks minna. Foto: Ove Maidla

Alates juuni algusest on paljud kodulaenuvõtjad uudses olukorras: pikalt miinuses olnud kuue kuu euribor ületas null-nivoo ja peagi tuleb kodulaenu eest hakata rohkem intresse maksma. Kas muretsemiseks on aga põhjust?

Coop Panga erakliendi kinnisvarafinantseerimise juhi Karin Ossipova sõnul ei ole tegelikult siiski paanikaks põhjust ja soovitab laenuga seotud otsused rahulikult läbi kalkuleerida.

Olime harjunud negatiivse euriboriga elama alates 2015. aasta sügisest. Laenusaajale tähendas see, et pangad võrdsustasid negatiivse euribori nulliga, teisisõnu maksid inimesed euriboriga seotud kodulaenude eest vaid intressimarginaali. Vanemate, 2000-ndate aastate esimeses pooles sõlmitud kodulaenu lepingute puhul, kus euribor ei olnud nulliga võrdsustatud, läks veelgi paremini: viimasel paaril aastal tuli neil maksta vaid nullilähedast intressi või puudus intress sootuks.

«Kodulaenu intress koosneb tavapäraselt intressimarginaalist ja kuue kuu euriborist, mis tähendab, et iga kuue kuu tagant võib intressimäär muutuda ja mõjutada laenumakse suurust. Näiteks 100 000-eurose ja 30-aastase laenu korral tähendaks euribori tõus 0,01 protsendi võrra kuumakse suurenemist umbes 50 sendi võrra. Kui euribor tõuseb 1 protsendi võrra, siis suureneks sama laenu kuumakse ligi 50 eurot,» rääkis Ossipova.

Coop Panga erakliendi kinnisvarafinantseerimise juht Karin Ossipova
Coop Panga erakliendi kinnisvarafinantseerimise juht Karin Ossipova Foto: Ardo Kaljuvee

Kindlustamaks, et laenuvõtjad euribori tõusuga päriselt hakkama saavad ja end nii-öelda lõhki ei laena, on pangad juba alates 2009. aastast pidanud arvestama kodulaene väljastades reegliga, et kliendi kõigi finantskohustuste kuumaksed ei tohi ületada 50 protsenti tema neto sissetulekutest. Seda arvestust tehes on pankadel olnud kohustus arvesse võtta ka 6-protsendilist stressi intressimäära, mis on oluliselt suurem kui lepinguline intress. Näiteks kui laenuvõtja netosissetulek on 1300 eurot, siis tema igakuised laenumaksed ei tohi ületada 650 eurot ka siis, kui kodulaenu eest makstav intress tõuseks 6 protsendini. Seega on pangad kodulaene väljastades kliendi jaoks läbi kalkuleeritud ka intressitõusu musta stsenaariumi.

«Kui me vaatame ajas tagasi, siis näeme, et euribor hakkas ühtlaselt tõusma 2005. aastal ja jõudis oma seni kõrgeimale tasemele 5,448 protsendi juurde 9. oktoobril 2008. Sellele järgnes eelmise finantskriisi alguses kiire ja järsk kukkumine ning juba pool aastat hiljem jõudis kuue kuu euribor 1 protsendi tasemele. Sealt edasi kestis langus ja viimased seitse aastat püsimine miinuspoolel,» kirjeldas Ossipova.

Seega ei ole euribori üles-alla liikumine midagi erakordset, kuid värsketele kodulaenu võtjatele võib selle tõus olla uudne kogemus ning tekitada mõningast ärevust. Sellises olukorras võib arusaadavalt tekkida soov kodulaenu intress fikseerida, et vähendada määramatusest tingitud ebakindlust. Ka näiteks elektri- ja gaasilepingute puhul soovitakse hindu fikseerida kindlustunde tagamiseks. Ent enne kodulaenu intressi fikseerimise otsustamist peaks igaüks hoolikalt läbi kaaluma, kas see on ka päriselt kasulik ning vajadusel pidama nõu oma isikliku laenuhalduriga.

Nimelt võimaldavad pangad kodulaenu intressi fikseerida erinevateks perioodideks, enamasti tehakse seda viieks aastaks. Tuleb aga arvestada, et fikseerimisel on oma hind. See tähendab, et tavapärasele kodulaenuintressile ehk riskimarginaalile lisatakse ka intressi fikseerimise marginaal, mis jälgib euribori tulevikuprognoosi. Näiteks 15.06.2022 oli Bloombergi infosüsteemis indikeeritud 5 aasta intressi fikseerimise marginaal ehk swap’i (IRS) hind 2,21 protsenti. Kui arvestada, et kodulaenu riskimarginaal on 1,9 protsenti ja fikseerimise kulu 2,21 protsenti, siis tuleb 5 aasta jooksul laenu eest maksta intressi 4,11 protsenti protsenti aastas.

Kui soovitakse fikseerida olemasoleva kodulaenu intress, siis arvestab pank Ossipova sõnul ka lepingu muudatuse tasu, mis on enamasti 0,5–1,5 protsenti laenujäägist ehk 100 000-eurose laenujäägi puhul 500–1500 eurot.

«Lisaks tuleb arvestada, et kui klient soovib fikseeritud intressi perioodil laenu ennetähtaegselt tagastada, tuleb selle ees tasuda ka tagastamise tasu vähemalt 1 protsent tagastatavalt summalt. See on fikseeritud intressiga laenu ennetähtaegse tagastamise seadusjärgne tasu,» ütles ta.

Ossipova lisas, et kui pere on valmis selleks, et intressi fikseerimisel tuleb kokkuvõttes maksta suuremaid kulusid, kuid vastutasuks on laenu kuumakse viieks aastaks ette teada ja see tagab unerahu, tasub intressi fikseerimist kaaluda. «Kui aga pere eelarve võimaldab suuremat kuumakse kõikumist, ei ole liigseks muretsemiseks põhjust.»

Märksõnad
Tagasi üles