Euroopa elektrihinnad tõusid kuue kuu kõrgeimale tasemele

Homme ei tasu elektriseadmeid vooluvõrku lülitada. Foto: Arvo Meeks (Lõuna-Eesti Postimees)

Euroopa elektrihinnad tõusid täna kõrgeimale tasemele alates detsembrist. Järsk hinnatõus järgnes uudisele, et Saksamaa astus Venemaalt tulevate gaasivoogude kärpimise tõttu sammu lähemale energiatarbimise normeerimisele.

Euroopa elektrihinnad kasvavad maagaasi tarnekatkestuste ohu tõttu. Hollandi gaasibörsi TTF futuuride hinnad kerkisid täna 7 protsenti, 136 euroni megavatt-tunni (MWh) eest. Aastaga on maagaas kallinenud ligi 5 korda.

Gaasihinna tõus on tõstnud elektri hinda kogu Euroopas, kasvatades inflatsiooni ja pandeemiast toibuvate ettevõtete ja majapidamiste majanduslikku koormust, kirjutas Bloomberg. Gaasi kallinemine suurendab nõudlust kivisöe kui energiaallika järele. Euroopa kivisöe futuurid tõusid neljapäeval tervelt 4 protsenti, 270 dollarini tonnist.

Saksamaa tõstis täna erakorralise gaasiplaani häiretaseme teisele pügalale, et tagada varustatus pärast Venemaa gaasitarne kärpimist. Teine häiretase toob Saksamaa lähemale kolmandale ja viimasele, millega on võimalik hakata gaasi normeerima.

Saksamaa elektrienergia järgmise aasta futuuride hinnad kerkisid Euroopa energiabörsil pärast uudist 3,6 protsenti, 254 euroni megavatt-tunni kohta, mis on kõrgeim näitaja alates 23. detsembrist. Prantsuse futuurid kallinesid 1,6 protsenti, 320 euroni MWh kohta, mis on samuti kõrgeim tase alates detsembrist. Täna maksab elekter Prantsusmaal keskmiselt koguni 352,56 eurot MWh eest.

Eestis olukord nii hull ei ole ja meie hinnapiirkonnas langes elektri keskmine börsihind täna kolmapäevaga võrreldes 24,75 protsenti 148,06 eurole megavatt-tunnist. Lätis maksab elekter 287,18 eurot ehk 93,96 protsenti rohkem kui Eestis.

Leedus on elekter Balti riikide võrdluses kõige kõrgem – 292,84 eurot megavatt-tunnist ehk 97,78 protsenti kallim kui Eestis. Soomes maksab elekter aga 56,62 protsenti Eestist vähem, 64,23 eurot MWh.