Päevatoimetaja:
Aimur-Jaan Keskel

IEA hoiatab: Euroopa peab valmistuma Venemaa gaasivoogude täielikuks sulgemiseks (2)

Copy
Gaasihoidla Ungaris.
Gaasihoidla Ungaris. Foto: Attila Volgyi

Rahvusvaheline Energiaagentuur (IEA) hoiatas, et Euroopa peab asuma viivitamatult valmistuma selleks, et Venemaa võib oma gaasivood talveks täielikult kinni keerata.

IEA juht Fatih Birol ütles intervjuus Financial Timesile, et Venemaa eelmise nädala otsus vähendada gaasitarneid Euroopa riikidele võib olla edasiste kärbete eelkäijaks, kuna Moskva loodab gaasi- ja naftakraane kruttides Lääne ühtsusega manipuleerida.

Birol kutsus Euroopa valitsusi üles võtma kasutusele kiireid meetmeid energiatarbimise vähendamiseks ja vananevate tuumaelektrijaamade avatuna hoidmiseks.

«Mida lähemale talvele jõuame, seda paremini mõistame Venemaa kavatsusi,» lausus ta. «Kärbete eesmärk on vältida Euroopa gaasihoidlate täitumist ja Venemaa poliitilise mõju suurendamist talvekuudel.»

Peamiselt OECD liikmete rahastatav IEA oli eelmisel aastal üks esimesi ametlikke organisatsioone, kes süüdistas Venemaad avalikult Euroopasse suunatud gaasitarnetega manipuleerimises juba ajal, mil käisid ettevalmistused Ukrainasse sissetungiks.

Söeküttele naasmine on praegu õigustatud

Birol ütles, et Euroopa riikides sel nädalal energiakriisi leevendamiseks võetud erakorralised meetmed, nagu vanade söeküttel töötavate elektrijaamade käivitamine, on hoolimata murest süsinikdioksiidi heitkoguste suurenemise pärast õigustatud.

Kivisöe tootmise kasv on tema hinnangul ajutine ning see aitab säilitada talvel kütteks mõeldud gaasivarusid. Ta lisas, et väga saastava söe põletamisel tekkivad täiendavad CO₂-heitmed kompenseeritakse hiljem läbi selle, et Euroopa vähendab oma sõltuvust imporditud fossiilkütustest ja suurendab taastuvenergia tootmisvõimsusi kiiremini kui varasem plaan ette nägi.

Samas hoiatas Birol, et Euroopa valitsuste senised sammud ei ole Vene tarnete täieliku katkestamise korral tõenäoliselt piisavad, ning ütles, et riigid peaksid tegema kõik endast oleneva, et praegu varusid soetada.

Euroopa maa-alused gaasihoidlad on praegu täidetud 55 protsendi ulatuses ja eesmärk on saavutada oktoobris 80-protsendiline täituvus. Viimastel nädalatel on gaasitarned aga märkimisväärselt vähenenud.

«Usun, et talve lähenedes võetavad Euroopa valitsused kasutusele üha rohkem ja ulatuslikumaid samme energiatarbimise vähendamiseks,» prognoosis Birol ja lisas, et gaasi normeerimine on reaalne võimalus, et Venemaa tarnekärbetega toime tulla.

Rohepööret tuleb tagant kiirustada

Konsultatsioonifirma ICIS andmetel on Euroopa vähendanud pärast sõja puhkemist oma sõltuvust Venemaa gaasist umbes 20 protsendini kogu tarnetest. Eelmisel aastal sai Euroopa 40 protsenti gaasist Venemaalt.

IEA juht lausus, et gaasiga elektritootmise vähendamiseks peaksid riigid juba varem kavandatud tuumaelektrijaamade sulgemised edasi lükkama. Saksamaa on seni kinnitanud, et tuumajaamade lahtihoidmisel on tehnilised ja ohutusega seotud probleemid liiga suured.

IEA hinnangul ei tee valitsused samuti veel piisavalt, et soodustada investeeringuid taastuvenergiasse. Energiainvesteeringute kogumaht kasvab sel aastal eeldatavasti vaid 8 protsenti, 2,4 miljardi dollarini, kusjuures kasv tuleneb suuresti vaid kõrgemate ehituskulude arvelt.

Birol lausus, et ilma fossiilkütuste tarbimise olulise vähendamiseta ähvardab maailma jätkuvalt ohtlike nafta- ja gaasihindade kõikumine. «Kui valitsused rohepöörde kiirendamisesse piisavalt ei investeeri, peame tegelema energiahindade äärmise volatiilsusega veel pikalt.»

Arengumaades, välja arvatud Hiina, ei ole taastuvenergia investeeringud kasvanud alates 2015. aastast. «Fossiilkütuste tootmisest sõltuvad arengumaad peavad kasutama kõrgematest hindadest tulenevat ootamatut olukorda oma energiatootmise mitmekesistamiseks,» leidis Birol. «Puhta energia investeeringute suhteline nõrkus suures osas arengumaades on üks murettekitavamaid suundumusi.»

Tagasi üles