Statistikaamet: kaubavedude mahud teedel mullu taastusid

Parnu kaubasadam Foto: Ants Liigus

Statistikaameti andmeil langes pandeemia käigus 2020. aastal maanteekaubavedude maht tonnides 18 protsenti, samas näitavad möödunud aasta andmed, et kaubaveod autodega taastusid üsna pea.

Veoste maht oli mullu 28,9 miljonit tonni, mis on 24 protsenti kõrgem kui 2020. aastal ja 2 protsenti kõrgem kui 2019. aastal. Viimati oli maanteevedude kaubamaht nii kõrge 2017. aastal, kirjutab analüütik Anu Ainsaar ameti blogis.

Statistikaameti läbi viidud maanteekaubavedude uuringu hinnangul vedasid Eesti ettevõtjad 2021. aastal 83 protsenti ehk 24 miljonit tonni kaupa Eesti-siseste sihtkohtade vahel ja 17 protsenti ehk 4,9 miljonit tonni rahvusvaheliselt. Iga rahvusvaheliselt veetav kaubatonn veeti aga keskmiselt üheksa korda kaugemale kui siseriiklikult veetav kaubatonn.

Tonnaažilt peamise kaubaautodel veetava kaubagrupi nimetus on metallimaagid ja muud kaevandus- ja karjääritooted ning turvas, uraan ja toorium, kuid selle alla loetakse ka liiva, kive, kruusa ja killustikku. Kõiki neid kaevandustooteid kokku veeti eelmise aasta jooksul kaubaautodel 7,7 miljonit tonni, 13 protsenti enam kui 2020. aastal ning 6 protsenti rohkem kui enne pandeemiat. Eesti ettevõtjad vedasid 98 protsenti kaevandustoodetest Eesti-siseselt. Keskmiselt veeti iga tonn sellest kaubagrupist 56 kilomeetri kaugusele, märkis Ainsaar.

Töödeldud puidutooteid veeti mullu 5,8 miljonit tonni, mida on 36 protsenti rohkem kui 2020. aastal. Samasse kaubagruppi kuuluvad ka puidugraanulid, hakkepuit, kooritud, lõhestatud või immutatud puit, lauad, prussid ning tselluloos, ent mitte koorimata ümarpuit ega valmis mööbel. Selle kaubagrupi vedude keskmine veokaugus oli mullu 214 kilomeetrit, 2020. aastal 255 kilomeetrit. Puidutoodetest 20 protsenti veeti kaubaautodega rahvusvaheliselt.

Võrdluseks: puidutooteid veeti mullu Eesti sadamate kaudu 2,3 miljonit tonni, millest 2 miljonit tonni oli eksport. Raudteel veeti seda kaubagruppi vaid 77 000 tonni.

Rohkete piirangutega aastal 2020 veeti põllumajandus-, jahindus- ja metsandustooted ning kala ja muid kalapüügisaadused autodel vaid 2,4 miljonit tonni, mida on poole võrra vähem kui 2019. aastal, kui veeti 5,2 miljonit tonni. Sellesse kaubagruppi kuuluvad teravili, toorpalk ja propsid tselluloosi tooraineks, kuid mitte töödeldud toiduained, hakkepuit ega töödeldud puidutooted.

2021. aasta lõikes on nende primaarsektori saaduste veomahud poolel teel endistele tasemetele, ulatudes 3,8 miljoni tonnini. Keskmiselt veeti neid kaupu 122 kilomeetri kaugusele. Rahvusvahelistel vedudel veeti nendest toodetest 6 protsenti. Eesti meresadamate kaudu veeti selle grupi tooteid aga 2,8 miljonit tonni, millest 2,6 miljonit tonni eksporditi. Raudteedel veeti vaid 87 000 tonni ehk 44 korda vähem kui maanteedel.

Koksi ja rafineeritud naftatootedete kaubagruppi, kuhu kuuluvad ka autokütused, veeti mullu 908 000 tonni, moodustades autovedude mahtudest vaid 3 protsenti. Raudteedel veeti seda kaubagruppi 4,7 miljonit tonni, millest küll 1,8 miljonit tonni oli transiitkaup.

Rahvusvaheliste vedude partnerriikidest veeti enim kaupa, 357 000 tonni, Soomest ja 336 000 tonni Soome, mis kokku on 28 protsenti kõigist vedudest, mille Eesti vedajad üle Eesti piiri viisid. Venemaale veeti kaubaautodel 198 000 tonni kaupa ning sealt saabus maanteel 203 000 tonni, mis kokku on 16 protsenti Eesti vedajate rahvusvahelistest veosemahtudest. Soome ja Venemaa osatähtsus maanteekaubaveo partnerriigina oli 2020. aastal madalam, vastavalt 25 protsenti ja 12 protsenti, ent oli 2021. aastal taastumas 2019. aasta tasemele, kui nende osakaal oli 29 ja 18 protsenti.

Seevastu Läti vedude maht oli 2020. aastal suurem kui varem, 578 000 tonni ehk 25 protsenti rahvusvahelistest vedudest, ent mullu näitas olulist langust, jõudes 388 000 tonnile ehk 16 protsendile vedudest. Langus tulenes peamiselt Eestist välja veetava kauba vähenemise arvelt.

Suurim veosekäive oli eelmisel aastal aga neil vedudel, millel partnerriigiks oli Saksamaa, kokku 340 miljonit tonnkilomeetrit. See tähendab, et 173 000 tonni kaupa veeti keskmiselt 2000 kilomeetri kaugusele, kas Eestist Saksamaale või vastupidi.

Ainsaar märkis ka, et kaubaveokid peavad vahel sõitma kauba järele, leidmata kaupa, mida selle käigus ühtlasi ära viia saaks. Eesti kaubaveoautod tegid eelmisel aastal uuringuga hinnatud läbisõidust 19 protsenti tühisõite, mis on kõrgeim näitaja alates aastast 2016. Eesti kaubaveoautode läbisõit kaubavedudel oli 2021. aastal 393 miljonit kilomeetrit, millest siis 73 miljonit olid kaubata. Aastane läbisõit oli tervelt 25 protsenti kõrgem kui 2020. aastal ja ületas ka 2019. aasta taset 10 protsenti.