ANALÜÜS ⟩ 110 vs 17 eurot! Energianäljas Leedu neelab Soome odava elektri Eestilt ära

Elekter. Foto on illustreeriv. Foto: ROMAIN DOUCELIN

Kuigi kätte on jõudnud suvi ja elektritarbimine jääb pea kaks korda talvistele tipukoormustele alla, laiutavad Eesti ja Soome elektrihindade vahel jätkuvalt märkimisväärsed käärid. Suurimaks kurjajuureks näib olevat Leedu, kes tolmuimejana elektrit imeb ja turule kallimad tootjad toob, järeldub elektrivoogude liikumisest.

Viimaste päevade suurim hinnaerinevus Soome ja Eesti vahel oli möödunud pühapäeval, kui Soomes oli päeva keskmine börsihind 17,81 ja Eestis 110,77 eurot megavatt-tunni eest. Seda hoolimata tõsiasjast, et Eesti-Soome vahelised EstLink ühenduskaablid ei olnud hoolduses ning Soomest liikus siiapoole elektrit täisvõimsusel ehk 1000 megavatiga. Seejuures jäi kõnealusel päeval Eesti tiputarbimine 875 megavatini. Ehk kui Eestil oleks elektriühendus ainult Soomega, saanuks me kogu enda elektrivajaduse põhjanaabrite abiga kaetud. Ka keskmine börsihind tulnuks Soome oma, 17,81 eurot.

Kuna Eesti on aga hästi ühendatud Lätiga, pole see 1000-megavatine ühendus praeguses olukorras ka suvekuudel piisav. Sestap tootiski Eesti 19. juunil ise aktiivselt elektrit juurde ning keskpäeval suutsimegi päikeseenergia toel kogu elektritarbimise katta siseriikliku tootmisega. Päikese loojudes jäid meie tootmisvõimsused küll keskeltläbi 400 megavatiga miinusesse, aga kuna Läti tõstis neil tundidel oma hüdroelektrijaamade toodangut, jäi Eesti ja Läti summaarne puudujääk ka selle päeva tipphetkedel umbes 500 megavati juurde.

Baltikumi elektriturg

19. juuni, kell 14-15

Eesti toodang/tarbimine: 809/845 MWh

Läti toodang/tarbimine: 339/730 MWh

Leedu toodang/tarbimine: 327/1299 MWh

19. juuni, kell 20-21

Eesti toodang/tarbimine: 480/820 MWh

Läti toodang/tarbimine: 582/720 MWh

Leedu toodang/tarbimine: 286/1261 MWh

Kuna Soomest tuli stabiilselt Baltikumi turule aga 1000-megavatt-tundi odavat elektrit, jäänuks Eestile ja Lätile veel umbes 500-megavatine puhver, mis võimaldanuks kallimate kodumaiste tootjate broneeringud (eelmisel päeval) kõrvale jätta ning börsihinda seeläbi odavamaks saada. 

Aga Leedul oli neid tootjaid hädasti vaja ning puhvrist ei jäänud midagi alles. Seda hoolimata tõsiasjast, et Rootsi poolt tuli neile merekaabli kaudu pidevalt 600 megavatt-tundi «Soome hinnaga» elektrit. Kuna Leedu elektridefitsiit oli aga 19. juuni tipphetkedel 1000 megavatti ehk ligi kaks korda suurem kui Eestil ja Lätil kahepeale kokku, tuli leida katteallikad. Kuigi veidi üle poole sellest sai katta Rootsist tulnud võimsustega, oli ülejäänud puudujäägi kompenseerimiseks vaja vaadata Baltikumi kallimate pakkujate poole. Nende, keda Lätil ja Eestil poleks vaja olnud.