Kuue kuu euribor langes 0,273 protsendile
21. juuni 2022, 19:14
Kuue kuu euribor langes esmaspäeval reedega võrreldes 0,018 protsendipunkti, 0,273 protsendile.
Pankadevahelise rahaturu intressinäitaja euribor on seotud Euroopa Keskpanga (ECB) baasintressidega.
ECB otsustas 9. juunil rahapoliitika nõukogu istungil jätta intressimäärad muutmata, kuid kinnitas, et tõstab neid juulis 0,25 protsendi võrra, lõpetades samal ajal ka varaostuprogrammi.
Mais kiirenes inflatsioon energia- ja toiduhindade kallinemise tõttu taas märkimisväärselt. Keskpank märkis, et inflatsioonisurve on laienenud ja muutunud intensiivsemaks ning jõudsat kasvu näitavad paljude kaupade ja teenuste hinnad.
Prognoosi kohaselt püsib inflatsioon ebasoovitavalt kiire veel mõnda aega, kuid energiakulude alandamine, pandeemiaga seotud tarnehäirete lõdvendamine ning rahapoliitika normaliseerimine peaks kallinemist ohjeldama.
Keskpanga ennustuse kohaselt kiireneb euroala inflatsioon 2022. aastal 6,8 protsendini, kuid taandub 2023. aastal 3,5 protsendini ja 2024. aastal 2,1 protsendini. Kui välja jätta energia- ja toiduhinnad, peaks inflatsiooniks kujunema tänavu 3,3 protsenti, järgmisel aastal 2,8 protsenti ja ülejärgmisel 2,3 protsenti.
Nõukogu toonitas, et Venemaa õigustamatu agressioon Ukrainas rõhub majandust nii Euroopas kui ka mujal. Konflikt häirib kaubandust, viies materjalide nappuseni, ja panustab kõrgetesse energia- ja toormehindadesse. Need asjaolud rusuvad kindlustunnet ja pärsivad kasvu, eriti lühiajalises plaanis. Majandusel on aga siiski täidetud tingimused kasvu taastumiseks, sealhulgas piirangumeetmete kadumine, tugev tööturg, eelarveline tugi ja pandeemia ajal kogunenud säästud, märkis keskpank.
Euroala sisemajanduse kogutoodang (SKT) kasvab ECB prognoosi kohaselt tänavu 2,8 protsenti, 2023. aastal 2,1 protsenti ja 2024. aastal samuti 2,1 protsentil. Märtsikuus prognoosituga võrreldes on tänavust kasvuväljavaadet märkimisväärselt langetatud, järgneva kahe aasta oma aga tõstetud.
Rahapoliitika nõukogu otsustas lõpetada varaostuprogrammi APP 1. juulist. ECB kavatseb jätkata varaostukava raames ostetud aegumistähtajani jõudnud väärtpaberitelt laekuvate põhiosa tagasimaksete täies ulatuses reinvesteerimist pikema aja jooksul pärast baasintressimäärade tõstmist, ning igal juhul seni, kuni see on vajalik soodsate likviidsustingimuste ja küllaldaselt toetava rahapoliitilise kursi säilitamiseks.
ECB nõukogu kavatseb reinvesteerida erakorralise varaostukava PEPP raames ostetud aegumistähtajani jõudnud väärtpaberitelt laekuvaid põhiosa tagasimakseid vähemalt kuni 2024. aasta lõpuni.
Pandeemiast tuleneva turu killustumise korral on PEPPi reinvesteeringuid võimalik igal ajal paindlikult kohandada. Sealhulgas on võimalik soetada täiendavaid Kreeka riigivõlakirju, et vältida ECB rahanduspoliitika toime takistusi Kreeka majanduses ajal, mil see taastub veel pandeemia tagajärgedest.
ECB nõukogu kavatseb tõsta intressimäärasid juulikuusel rahapoliitika nõukogu istungil 25 baaspunkti võrra. Seni jääb püsivõimaluse intressimääraks -0,50 protsenti, põhiliste refinantseerimisoperatsioonide intressimääraks 0,00 protsenti ja laenamise püsivõimaluse intressimääraks 0,25 protsenti.
ECB nõukogu teatel tõstetakse intressimäärasid taas septembris ja tõstmise määr sõltub inflatsiooni väljavaatest ning kui see püsib endine või halveneb, on septembrikuusel kohtumisel kohane järsem tõus, teatas ECB.
ECB nõukogu jätkab ka pankade rahastusvõimaluste jälgimist ja tagab, et pikemaajaliste refinantseerimisoperatsioonide programmi TLTRO-III tegevuste lõppemine ei takista ECB rahanduspoliitika sujumist. TLTRO-III raames kehtivad eritingimused lõppevad 23. juunil.
ECB rõhutas, et on valmis kohandama kõiki rahapoliitilisi instrumente, et tagada inflatsiooni stabiliseerumine kahe protsendi juures.