Laenunõustaja ja inkassoteenuse pakkuja Intrumi äsja avaldatud iga-aastane Euroopa maksearuanne näitab, et 86 protsendilt Eesti ettevõtetest on viimase aasta jooksul palutud maksetähtaja pikendamist.
Maksete tasumisega viivitamine on võtnud juba epideemia mõõtmed
Ettevõtted ootavad sel aastal hilinenud maksete kasvu märkimisväärset hüpet, selgus küsitlusest, milles osales 11 000 ettevõtet 29 riigist.
Eestis kulub klientidelt makse laekumiseks keskmiselt 55 päeva, Euroopas 54 päeva. Maksevahe on oluliselt suurenenud avaliku sektori maksete puhul.
Intrum Balticsi tegevdirektori Ilva Valeika sõnul on Euroopa ettevõtetel majandustormi üle elamiseks ja kasvu avamiseks üliolulised õigeaegsed maksed.
«Kahjuks püsib suures osas Euroopas hilinenud maksete kultuur. Euroopa Komisjon on hoiatanud, et kümnest ELi ettevõttest vaid neljale makstakse õigeaegselt ja et hilinenud maksed on iga neljanda väike- ja keskmise suurusega ettevõtte pankroti põhjuseks,» ütles Valeika.
Kaks kolmandikku Euroopa vastajatest usub, et saaksid oma tooteid ja teenuseid laiendada, kui kliendid maksaksid neile kiiremini. Peaaegu pooled ütlevad, et kiiremad maksed võimaldaksid palgata rohkem töötajaid.
Kogu Euroopas tunnistavad ettevõtjad, et neil puudub paindlikkus ja asjatundlikkus, et hallata hilinenud maksete mõju nende äri- ja kasvuplaanidele. Enamik (62 protsenti) Eesti ettevõtetest tunnistab, et nende võlaarvestussüsteemid on aegunud.
Kuus Euroopa ettevõtet kümnest on mures, et maksete hilinemise risk sel aastal kasvab, peamiselt inflatsiooni ja regulatsioonide tõttu.
Baltikumi ettevõtted aktsepteerivad teistest Euroopa riikidest sagedamini pikemaid maksetähtaegu selleks, et vältida klientide pankrotistumist ja mitte kahjustada kliendisuhteid. Eesti väike- ja keskmise suurusega ettevõtted lepivad maksetingimuste muutmises kokku harvemini kui suurettevõtted: iga viies VKE ei pea maksetingimuste üle läbirääkimisi, suurettevõtetest väidab sama vaid 15 protsenti.