T, 29.11.2022
Börsi ja krüptoturu hinnad toob sinuni

Kuum suvi sulatas jäätisetootja kasumi

BNS
Kuum suvi sulatas jäätisetootja kasumi
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Balbiino jäätise müügipunkt Tallinnas Russalka lähedal.
Balbiino jäätise müügipunkt Tallinnas Russalka lähedal. Foto: Erik Prozes / Postimees

AS Balbiino müügitulu kasvas 2021. aastal 4,2 protsenti ligi 30,2 miljoni euroni, ent kasum vähenes 15,6 protsenti 1,3 miljonile eurole.

Müügitulu kasvas samas kõigis kolmes tegevusvaldkonnas. Omatoodangut – jäätist – realiseeriti 14,1 miljoni euro eest, mis tähendas 1,4-protsendist käibekasvu. Muu sügavkülmutatud toidukauba müügimaht kasvas aastaga 2,8 protsenti üle 8,5 miljoni euroni. Logistikateenuste tulu kasvas aga üle kümnendiku, 11,8 protsenti, pea 7,5 miljoni euroni, selgub ettevõtte 2021. aasta majandusaruandest.

Piirangutest mõjutatuna jäi COVID-19 pandeemia eelsest tasemest maha hotellide, restoranide ja toitlustussektor (HoReCa), kasvas aga ekspordi müügikäive ja haare. Jäätist eksporditi kokku üheteistkümnesse riiki ning ekspordi müügikäive kasvas 12 protsenti. Suurim ekspordimaa oli jätkuvalt Soome, moodustades 59 protsenti ekspordi käibest. Teisel kohal oli Läti, moodustades 15 protsenti ekspordi käibest.

Suurimad kaubamärgid Ettevõtte jäätiseportfellis on Onu Eskimo, Vanilla Ninja, Classic ja Raks. Eesti jäätiseturul kasvas AS Balbiino kaubamärkidest enim Onu Eskimo, 19,5 protsenti. Sügavkülmutatud toiduainete kaubagrupi müügikäibe kasvu mõjutas eeskätt kaubagrupi suurim ja edukaim bränd, omakaubamärk Härmavili.

2022. aastaks prognoosib AS Balbiino müügitulu kasvu mõlemas kaubagrupis ja logistikateenuses. Samas tooraine ja energeetiliste ressursside hinnamuutused Eestis ja Euroopa Liidus mõjutavad oluliselt jäätise omahinda ja ostukaupade sisseostuhindu. Seetõttu on ettevõtte vaates 2022. aastal oluline optimaalne hinnapoliitika ja tootmise efektiivsus.

2021. aastal investeeris AS Balbiino tootmisseadmetesse 136 000 eurot, üle kahe korra rohkem kui 2020. aastal, mil investeeriti 64 000 eurot. Logistikakeskusesse investeeriti mullu 99 000 eurot, aasta varem 275 000 eurot. Turundusse ja müüki investeeriti 61 000 eurot, IT seadmetesse ja tarkvaraarendustesse 62 000 eurot, 2020. aastal aga vastavalt 102 000 ja 256 000 eurot.

2022. aastal on kavas investeerida tootmisesse 181 000 eurot, logistikakeskusesse 27 000 eurot, müüki ja turundustegevusse 159 000 eurot ning IT seadmetesse ja tarkvaraarendustesse 296 000 eurot.

Taandatuna täistööajale töötas Balbiinos möödunud aastal keskmiselt 210 inimest, kümme vähem kui 2020. aastal. Tööjõukulud aga kasvasid samal ajal pisut, pisut vähem kui 5,6 miljonilt eurolt üle 5,6 miljoni euroni.

AS Balbiino kuulub kontserni NG Investeeringud, kuhu kuuluvad veel AS Liviko, AS Kitman Thulema, Tallinna Kaubamaja Grupp AS, Roseni Majad OÜ, Kuulsaal OÜ, Roseni Kinnisvara ja OÜ Salvo.

NG Investeeringute tegelikud kasusaajad on Creditinfo andmeil 17,85 protsendiga Andres Järving, 17,76 protsendiga Jüri Käo ning 17,47 protsendiga Enn Kunila.

Märksõnad
Tagasi üles