/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2022/04/12/14480172t1h213d.jpg)
Majandus- ja taristuministri ülesannetes Maris Lauri saatis meremajanduse valge raamatu eelnõu huvigruppidele kooskõlastamiseks.
Meremajanduse valge raamat läks huvigruppidele kooskõlastamiseks (1)
Meremajanduse arengu suunaks võetakse konkurentsivõimelise ettevõtluskeskkonna arendamine, merehariduse ajaga kaasas käimine, merekultuuripärandi säilitamine ning kaldasektori ja meretööstuse edendamine.
Merendussektori majandusmõju uuringu 2016 andmete põhjal moodustasid merendusega seotud ettevõtted 3,7–4 protsenti SKP-st ja töötajate arv sektoris oli hinnanguliselt 9100. «Kuigi see on juba arvestatav panus Eesti majandusse, võiks merenduses loodav lisandväärtus olla veelgi suurem,» leiab meremajanduse asekantsler Kaupo Läänerand.
Valges raamatu strateegiliste tegevustega soovitakse järgmise kümnendi keskpaigaks suurendada rahvusvahelise kauba- ja reisijateveo mahtu, tuua Eesti lipu alla laevu juurde, viia läbi merendussektoris rohepööre ning muuta sadamaid ja veeteid ohutumaks.
Visiooni järgi kasvab 2035. aastaks sektori töötajate arv 25 000-ni. Samuti nähakse, et Eesti lipu all sõitvate üle 500GT kaubalaevade arv kasvab 2030. aastaks vähemalt 50-ni ning sadamate kaubakäive kasvab aastas vähemalt neli protsenti.
Valges raamatus on välja toodud Eesti meremajandussektori tugevused, nõrkused ja võimalused. Eesti kui mereriigi kasuks räägib soodne geograafiline asukoht, digiriigi võimalused ning maailmatasemel reisilaevandus ja väikelaevaehitajad. Pudelikaelu nähakse merenduse kui valdkonna killustatus erinevate ministeeriumite vahel ning multimodaalsuses ehk sadamate, maanteede ja raudteede võrgu paremas ühildamises.
Meremajanduse valge raamat 2022–2035 on transpordi ja liikuvuse arengukava detailsem nägemus merendusvaldkonna arengutest. See on koostatud koostöös sektoriga ning aluseks on võetud meremajandust mõjutavad trendid.