Elektrihinna kallinemine kahandas Eleringi kasumit
20. juuni 2022, 17:18
Riiklik elektri ja gaasi ühendsüsteemihaldur Elering AS teenis 2021. aastal 208,1 miljoni euro äritulude juures 5,1 miljonit eurot puhaskasumit, samas aasta varem teenis ettevõte 142,4 miljoni euro äritulude juures kasumit 24,3 miljonit eurot.
Ettevõtte olulisim tuluallikas oli võrguteenuste müük, mis moodustas müügitulust 54,9 protsenti ehk 110,7 miljonit eurot. 2020. aastal moodustas võrguteenuste müük 75,3 protsenti müügitulust ehk 103,2 miljonit eurot. Võrgu ülekandeteenuste tulust moodustas 81 protsenti elektrivõrguteenuse tulud ja 19 protsenti gaasivõrguteenuste tulud, mis olid võrreldavad 2020. aastaga, mil need näitajad olid vastavalt 82 protsenti ja 18 protsenti, selgub Eleringi möödunud aasta majandusaruandest.
Ettevõtte tulukust mõjutas olulisel määral ettevõtte poolt mitte kontrollitavate füüsiliste võrgukadude kompenseerimiseks elektribörsilt ostetava elektrihinna kallinemine. 2021 oli võrgukadude kompenseerimiseks ostetava elektri kulu enam kui kolm korda varasemast suurem 38,2 miljonit eurot.
Elering katab kaoelektri kallinemisest tuleneva täiendava kulu ettevõttele Nord Poolilt laekuva ülekoormustasuga, mis võimaldab vältida võrgutasude tõusu tarbijatele, selgitas Eleringi juhatuse esimees Taavi Veskimägi aruandes.
Samas suunab Elering jätkuvalt enamuse ülekoormustasust riikidevaheliste ühendustega seotud investeeringute katteks, nagu hetkel Läti-suunaliste elektriliinide rekonstrueerimine või planeeritava täiendava Eesti–Soome ühenduse EstLink 3 ehitus. Uus ühendus Soomega on oluline selleks, et ühtlustada Eesti ja Soome elektrihinnad – praegu maksab elekter Soomes märkimisväärselt vähem kui Eestis.
Elering on emiteerinud eurovõlakirju nominaalväärtuses 225 miljonit eurot. Eurovõlakirjad on noteeritud Londoni väärtpaberibörsil lunastamistähtajaga 2023. aasta 3. mai ning kupongi intressimääraga 0,875 protsenti. Pangalaenud on võetud Euroopa Investeerimispangalt ning Põhjamaade Investeerimispangalt. 2021. aasta lõpus oli nende laenude jääk vastavalt 78,2 miljonit eurot ja 19,7 miljonit eurot, 2020. aasta lõpus olid laenude jäägid vastavalt 85,4 miljonit eurot ja 23 miljonit eurot.
Euroopa Investeerimispangalt võetud laenude viimane tagasimakse toimub aastal 2033 ja Põhjamaade Investeerimispangalt võetud laenude tagasimakse on planeeritud aastale 2032.
Tulumaksu maksis Elering möödunud 2021. majandusaastal 1,6 miljonit eurot, aasta varem aga 5 miljonit. Omanikule ehk Eesti riigile maksti eelmisel aastal samuti vähem dividende ehk 10 miljonit eurot, aasta varem maksti 25,6 miljonit eurot.
2021. aasta kinnitas konkurentsiamet peale enam kui poolteist aastat kestnud läbirääkimisi elektri põhivõrgu ülekandetasu tõusu keskmisena 15,8 protsenti. Otsus on Eleringi hinnangul oluline ettevõtte majandusliku jätkusuutlikkuse tagamisel volatiilses majanduskeskkonnas.
2022. aasta 8. juunil allkirjastasid Balti riikide ja Poola süsteemihaldurid Elering, AST, Litgrid ja PSE Euroopa Komisjoniga rahastamislepingu 170 miljoni euro suuruse toetuse saamiseks Balti elektrisüsteemide Mandri-Euroopa sagedusalaga liitumise viimase etapi jaoks. Liitumine on kavas lõpule viia 2026. aasta jaanuariks.
Euroopa Komisjon on Eleringile eelnevalt eraldanud sünkroniseerimiseks vajalike investeeringute jaoks kahes rahastusvoorus 196 miljonit eurot. Projektide kogumaht Eestis on hinnanguliselt 300 miljonit eurot.
Elering on sõltumatu ja iseseisev Eesti elektri ja gaasi ühendsüsteemihaldur, mille peamiseks ülesandeks on kindlustada Eesti tarbijatele igal ajahetkel kvaliteetne energiavarustus. Eleringi tegevust reguleerivad elektrituruseadus ja maagaasiseadus. Elering loodi 2010. aasta jaanuaris, kui toimus omandiline eraldumine Eesti Energia AS-ist. Gaasi ülekandevõrgu omanikuks sai Elering 2015. aastal. Kõik Eleringi aktsiad kuuluvad Eesti riigile, kelle aktsionäri õigusi teostab majandus- ja kommunikatsiooniministeerium.