Venemaa elektrisüsteemist eraldumiseks vajalikud seadmed jõudsid Eestisse

Foto seadmete saabumisest. Foto: Elering

Eelmisel nädalal saabusid Eestisse Püssi sünkroonkompensaatorjaama kõige olulisemad seadmed ja alustati nende esmast paigaldust. 

Süsteemioperaatori Elering teatel annab seadmete kohalejõudmine täiendava kindluse, et esimene kolmest Eestis valmivast sünkroonkompensaatorjaamast valmib ettenähtud ajaks.

«Sünkroonkompensaatorjaamad on kriitilise tähtsusega Venemaa võrgust desünkroniseerimisel ja Mandri-Euroopa sagadusalaga liitumisel. Püssi jaama valmimisega astume edasi suure sammu võimekuses hoida oma elektrisüsteem stabiilsena ka pärast Venemaa võrgust eraldumist,» ütles Eleringi juhatuse esimees Taavi Veskimägi.

Püssi sünkroonkompensaatorjaama ehitusele saabunud seadmed on sünkroonkompensaator, hooratas ja trafo. Tegemist on jaama kõige pikema tarneajaga seadmetega, mille projekteerimist ja tootmist alustati juba 2021. aasta teises kvartalis. Seadmete esmasele paigaldusele järgneb väiksemate seadmete montaaž ning seadistamine, vastuvõtukatsed ning katsekäit, mis on planeeritud 2022. aasta viimasesse ja 2023. aasta esimesse kvartalisse.

Siemens Energy ehitab Eestisse kolm sünkroonkompensaatorjaama – lisaks Püssi jaamale ka Kiisa ja Viru jaam. Kiisa jaama ehitus on algamas veel sel suvel ning Viru jaam valmib 2024. aasta lõpuks.

Mida teeb sünkroonkompensaatorjaam?

Sünkroonkompensaatorjaam on oluline elektrisüsteemi täiendus, mis võimaldab hoida sagedust – elektrisüsteemi kõige tähtsamat parameetrit – stabiilsena ka kriitilistes oludes.

Elektrisüsteemis tekib paratamatult tootmise ja tarbimise järske muutusi, mil sageduse hoidmiseks tuleb teha täiendavaid jõupingutusi. Sünkroonkompensaator on sageduse mõistes seade, mis pidurdab selle muutumist. Jaamad ei tööta pidevalt, vaid lülitatakse vajadusel ennetavalt sisse.

Allikas: Elering