Töötajate sunniviisiline kontorisse kamandamine võib nad hoopis minema peletada

Kaugtööd võib teha kasvõi kohvikust. Foto: unsplash.com

Koroonakriisi järel on märgata kasvavat trendi, kus ajutiselt kaugtöö kasuks otsustanud ettevõtted on inimesi tagasi kontorisse kutsumas, seejuures mõistmata muutunud turuolukorda ja sellega kaasnevaid ohtusid, räägib Elisa valdkonnajuht Joosep Põllumäe.

Kuigi osa ettevõtteid võib soovida, et nende töötajad taas tuttavate seinte vahele naaseks, on koroonakriis töötajate eelistustes kaasa toonud järsu muutuse. Kui juba varem soovisid inimesed võimalusel teha kaugtööd, kuid leppisid valikute puudumise tõttu ikkagi kontoris käimisega, siis kriisist tingitud muutused on tekitanud olukorra, kus hajusalt töötamise võimalus on midagi, mis on eeldatud ja saanud määravaks faktoriks järgmise töökoha valimisel.

Kui varem võis traditsioonides kinni olev ettevõte sellistele soovidele ja nõudmistele julgelt ei öelda, siis nüüd tähendab inimeste sunniviisiline kontorisse ajamine suure osa potentsiaalse töötajaskonna eemale tõukamist – miks peaks nad tulema sinu juurde, kui naaberfirma lubab sama tööd teha just sellises vormis, mis on inimesele kõige mugavam?

Värbajatele kerge saak

Professionaalsed värbajad on jaganud kogemuslugusid, milles räägivad, et värbamine pole olnud kunagi nii lihtne kui varem – märka vaid konkurenti, kes kutsus oma töötajad kontorisse tagasi, tee mõni kõne ja suure tõenäosusega suudad käputäie spetsialiste endale noppida lihtsalt seepärast, et sinu organisatsioon on nõus hajusalt töötamist võimaldama.

Nende lugude tuum on tõene: paindlik töö on piisavalt oluline argument, et panna aastaid üht organisatsiooni toetanud tippspetsialist tööd vahetama.

Seda, et võimalus töötada endale kõige mugavamal viisil on olulisem kui kunagi varem, tõestavad ka Elisa siseuuringud. Enamik töötajatest sooviks ka edaspidi kodukontorist töötada 3–4 päeva nädalas, samas kui paljud ei sooviks enam üldse kontoris käia ning nende inimeste osakaal, kes sooviks iga päev kontorisse tulla, on olematu.

Seejuures pole tegu vaid uuringutulemustega – veebruari esimestel nädalatel käis Elisa kontoris alla veerandi kõikidest töötajatest. See annab selge signaali, et inimesed on valiku teinud ning vanu aegu igatsevad ettevõtted peaksid oma suhtumist muutma.

Lühiajaliselt võib küll oma ala eksperdi tagasi kontorisse saada, kuid pikemas vaates leiavad parimad endale töö, mis pakub neile seda, mida nad tegelikult tahavad ning uute ja tasemel töötajate pealevoog aeglustub märkimisväärselt.

Kaugtöö töötab

Kriisiaeg näitas selgelt kätte, et hajusalt töötamine on midagi, mis töötab. Seetõttu on ka töötajatel järjest raskem mõista, miks peaks keegi nad sundima tagasi keskkonda, kus nad tegelikult olla ei soovi. Kui tulemused on kodust, suvilast või palmi alt töötades sama head või veelgi paremad, siis mis saab olla argument vanade viiside juure naasmiseks? 

Ei tasuks aga astuda ka teise äärmusesse – olukorda, kus kontor likvideeritakse täielikult ning iga inimene ja iga tiim on endale tööpositsiooni leidmise eest täielikult ise vastutav. Paindlikkus ja hajus töö ei tähenda alati sajaprotsendilist kodukontorit, vaid pigem inimestele sobilike valikute ja võimaluste pakkumist.

Kui osa töötajate jaoks võib olla sobilik alaliselt koduseinte vahelt töötada, siis paljud ihkavad aeg-ajalt kolleege ka pärismaailmas näha. See tähendab, et tänapäevasel tööturul konkurentsivõimeline tööandja peab olema paindlik ning mõistma muutuva turu trende.

Hübriidvormid kinnitavad kanda

Praegu viitavad kõik märgid sellele, et püsivalt on kanda kinnitamas hübriidtöövormid, kus osa meeskonnast töötab pea alaliselt kodust, teised käivad aeg-ajalt kontoris, mõni üksik veedab kontoris pea kõik tööpäevad ning aeg-ajalt tullakse korra kõik koos kokku, et üksteist ära näha ja olulisemad teemad üheskoos läbi arutada. 

Keegi ei soovi valida halvemat ja jäigemat valikut, kui mujal pakutakse midagi märkimisväärselt paremat. Enamik ettevõtted on punktis, kus peab otsustama, kuidas edasi. Viimase kahe aasta jooksul on maailm märkimisväärselt muutunud ning töötajad ootavad tööandjatelt selgeid signaale. Seega tasuks kõikidel juhtidel korraks peeglisse vaadata ning mõelda, mis on see, mida inimeste kontorisse nõudmisega saavutatakse.