/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2017/10/17/7225639t1h4515.jpg)
Eurostati andmeil kuulus 2021. aasta seisuga 70 protsenti Eesti riigivõlast välismaal asuvatele võlausaldajatele, kusjuures tegemist on ühe suurima osakaaluga Euroopa Liidus (EL).
Eesti võlgneb enamiku oma riigivõlast välismaistele asutustele (1)
Liikmesriikidest, kelle kohta Eurostatil on andmed, kuulus välismaistele osapooltele suurim osa Küprose riigivõlast – 89 protsenti. Eestile järgnesid vastavalt 65 ja 64 protsendiga Leedu ja Läti, teatas Eurostat.
Kodumaal registreeritud finantskontsernidele kuulus mullu suurim osa riigivõlast – 74 protsenti – Rootsis. Vahetult 73 protsendiga järgnes Taani. Tšehhis oli näitaja 67 protsenti, Horvaatias 65 protsenti, Hollandis ja Itaalias 63 protsenti ning Poolas 60 protsenti.
Üldiselt kuulus vähem kui 10 protsenti võlast kodumaistele, väljaspool finantssektorit tegutsevatele võlahoidjatele, sealhulgas ettevõtetele ja majapidamistele. Eranditeks olid mullu Ungari, Malta, Portugal ja Iirimaa, kus mitte-finantssektorile kuulus vastavalt 25, 17, 13 ja 10 protsenti võlast.
18 euroala liikme puhul hoiti vähemalt 99 protsenti riigivõlast eurodes, erandiks oli Saksamaa, kus üle 1 protsendi võlast ei hoitud eurodes.
Ainult kolmes EL-i liikmesriigis hoiti rohkem kui 50 protsenti võlast välisvaluutas: Bulgaarias ulatus osakaal 74 protsendini, Horvaatias 72 ja Rumeenias 52 protsendini. Need kolm riiki ei kuulu euroalasse, kuid enamus nende välisvaluuta võlast on eurodes.