L, 3.12.2022
Börsi ja krüptoturu hinnad toob sinuni

Vene ja Valgevene impordi täielik lõpetamine maksab Eestile 860 miljonit eurot

PM Majandus
Vene ja Valgevene impordi täielik lõpetamine maksab Eestile 860 miljonit eurot
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments 6
Venemaalt imporditud kaupadest moodustasid 53,3% mineraalsed tooted, eelkõige kütused.
Venemaalt imporditud kaupadest moodustasid 53,3% mineraalsed tooted, eelkõige kütused. Foto: Piqsels.com

Venemaalt ja Valgevenest pärit kaupade impordi täielik lõpetamine tähendaks Eesti ettevõtetele 2021. aasta hindades 860 miljoni euro suurust lisakulu, selgub Arenguseire Keskuse lühiraportist «Venemaa ja Valgevene importkaupade asendamise mõju kaubagruppide lõikes».

2021. aastal imporditi Eestisse kaupu kokku 20 miljardi euro väärtuses, millest Venemaalt 2,1 miljardi (10,5 protsenti kogu impordist) ja Valgevenest 0,6 miljardi (3,1 protsenti kogu impordist) euro eest. Energiakandjate kiire hinnakasvu tõttu kaupade import neist riikidest rahalises väärtuses peaaegu kahekordistus võrreldes 2020. aastaga.

«Venemaalt ja Valgevenest impordi täielik lõpetamine tähendaks Eesti ettevõtetele 2021. aasta hindades 860 miljoni euro suurust lisakulu,» ütles Arenguseire Keskuse ekspert Uku Varblane. «Kuivõrd sanktsioonide leevenemist ja kaubandussuhete taastumist endisele tasemele ei ole lähiajal oodata, peavad ettevõtted aegsasti riske maandama ja leidma alternatiivseid tarnekanaleid. Paljud ettevõtted selles suunas juba ka tegutsevad.»

Lühiraporti järgi on 540st analüüsitud kaubagrupist asenduskaup kahel kolmandikul juhtudest Venemaalt või Valgevenest imporditust kallim. «Mõnes kaubagrupis on teistest riikidest pärinev asenduskaup kordades kallim, mõnel juhul ka veidi soodsam. Samas ei tähenda see, et Venemaalt ja Valgevenest tarnitavaid tootmissisendeid saaks alati lihtsasti asendada, sest neil võib olla spetsiifilisi omadusi ning Eesti ettevõtted on oma tooted disaininud neist lähtuvalt,» selgitas Varblane.

Tema sõnul on Venemaa ja Valgevene impordi struktuur väga kontsentreeritud – viis suurima mahuga kaubagruppi moodustavad 80 protsenti neist riikidest pärit impordist Eestisse.

«Kõige suuremate lisakuludega on seotud kütuste, puittoodete, metalli ja metalltoodete, aga ka näiteks soola ja linase riide impordi asendamine,» lisas Varblane. «Näiteks pärineb kolmveerand Eestisse imporditavast raudtraadist Venemaalt-Valgevenest ning selle asendamine tähendab 81 protsenti suuremaid kulusid.»

2021. aastal oli Venemaa Soome järel suuruselt 2. ja Valgevene 10. Eesti impordipartner. Valdavalt imporditakse neist riikidest kütuseid ja maavarasid (ligikaudu 60 protsenti), puitu ja puittooteid (13,8 protsenti), metalltooteid (9,1 protsenti) ja keemiatööstuse tooteid (7,2 protsenti).

Venemaalt imporditud kaupadest moodustasid 53,3 protsenti mineraalsed tooted (eelkõige kütused), 16,1 protsenti moodustasid puit ja puittooted (16,1 protsenti), 10,3 protsenti metallid ja metalltooted, 9,3 protsenti keemiatööstuse tooted ja ülejäänute osakaal oli 11,1 protsenti. Valgevenest imporditud kaupadest moodustasid mineraalsed tooted (eelkõige kütused) 82 protsenti.

Märksõnad
Tagasi üles