/nginx/o/2021/05/21/13793716t1had2c.jpg)
Eelmisel aastal avatud kuue jalgpalliväljaku suurune Lidli ladu varustab kaubaga nii Läti kui ka Eesti kauplusi. Ka Eestis toodetud kaup sõidab enne Läti lattu ja sõidutatakse sealt siis ringiga uuesti koduturule tagasi.
Iga päev pannakse Riiast 300-kilomeetrilisele teekonnale Eesti poole 15–24 veoauto koormatäit kaupa. Otse Eestisse tulevad ainult need tooted, millele kehtivad Eestis teised regulatsioonid, näiteks tubakatooted, selgitas Lidli Eesti ja Läti juhatuse liige Maciej Urbanski.
Eesti toodete hulk on Lidli kaubavalikus oluliselt kasvanud võrreldes kaupluste avamisajaga. Siis jäi kohaliku kauba valik kümne toote piiresse, kuid nüüd on see kerkinud juba sajakonna nimetuseni. Ka Lidli kilepiim toodetakse Eestis.
Selleks, et Eestiski taoline ladu avada, peaksid siinsed kaubamahud oluliselt kasvama. Praegu on Eestis kaheksa kauplust, ning sel aastal on plaanis avada veel kolm kauplust: üks Tartus, teine Tallinnas Akadeemia teel ja kolmas Jõhvis.
/nginx/o/2022/06/19/14639780t1h297c.jpg)
Ehkki Eesti ja Läti on kaugelt vaadates sarnased, on inimeste tarbimisharjumused erinevad ja kaubakogused, mida planeeritakse Eestisse ja Lätisse, on erinevad. Nii näiteks ei ole kala lätlaste seas nii populaarne kui eestlaste seas, rääkis Urbanski. Ostukorvi suuruse koha pealt seevastu kahe riigi vahel olulist erinevust ei ole.
Kuidas hinnata kvaliteeti?
Millised peavad olema banaanid, mida võib saata kauplusesse? Selgub, et mitte igasugused, vaid kuueks jaotatud värviskaalal on poodi saatmiseks sobilikud vaid kaks. Ka muude köögiviljade välimus läbib laos kvaliteedikontrolli: mõõdetakse vilja suurust, hinnatakse kuju, valmidusastet, värvi ja muid näitajaid, mis kirjeldab kauba kvaliteeti.
/nginx/o/2022/06/19/14639781t1h1fed.jpg)
Kuid hindamine ei piirdu ainult välisega, ka maitse on oluline. Seda ei kontrolli laotöötajaid oma isikliku maitsemeelega, vaid näiteks seda, kas puuvili on piisavalt magus ja mahlane, mõõdetakse spetsiaalse seadmega, millele pigistatakse puuviljast tilgake mahla ja hinnatakse selle suhkrusisaldust, rääkis logistikakeskuse juht Mareks Freibergs.
/nginx/o/2022/06/19/14639784t1hea64.jpg)
Üks olulisemaid kvaliteedikriteeriumeid on värskus. Värske köögivili, mis Lidli lattu sisse tuleb, peab Freibergsi kinnitusel samal päeval ka välja minema, sest ainult nii on võimalik tagada kauba värskus.
Kui kvaliteedikontroll tehakse igale puu- ja köögiviljatarnele, mis sisse tuleb, siis pestitsiide kontrollitakse samuti, kuid pisteliselt.
Kauba säilitamiseks on laos kuus eri temperatuuriga tsooni, mis võimaldab nii värsket kui ka külmutatud kaupa säilitada ühes hoones. Sügavkülmutatud tooteid hoitakse temperatuuril –24 kraadi, värskeid piima- ja lihatooteid ühe kraadi juures, eksootilisi puu- ja köögivilju aga nelja kraadi ja 90–95-protsendilise õhuniiskusega ruumis, tavalisi puu- ja köögivilju säilitatakse 14 kraadi juures. Kõige soojem ruum on üllatuslikult šokolaadile – neid ladustatakse 20-kraadise temperatuuri juures. Kõigile muudele toodetele on tagatud 18-kraadine temperatuur.
Riias asuv Lidli logistikakeskus on Baltikumi modernseim. 12,5 meetri kõrguste riiulite kogupikkus ulatub kolme kilomeetrini. Iga riiuli all on sprinkler, mis tõstab lao tuleohutust.
/nginx/o/2022/06/19/14639785t1h84e1.jpg)
Keskuses taaskasutatakse sügavkülmkambri jahutusseadmete toodetud soojust, elekter on saadud 100 protsenti taastuvallikast, veekasutus on optimeeritud ja jäätmeid sorteeritakse 30 eri liiki. Kogupindala on keskuses 51 000 ruutmeetrit, millest ladu hõivab 45 000 ruutmeetrit, ülejäänu on kontor. Kompleksis on ka töötajate söökla, kus laotöötajaid toitlustatakse tasuta.
Hoone ehitus läks maksma üle 55 miljoni euro.