/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2022/06/14/14625846t1h0f39.jpg)
Tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve ameti (TTJA) ettevõtluse osakonna juristi Mari-Liis Aasa sõnul pakuvad hoiu-laenuühistud küll pankadest paremat intressi, ent see eeldab ka hoiustaja suuremat valmidust võtta riske.
Hoiu-laenuühistutesse investeerimine eeldab suuremat riskivalmidust
«Võrreldes pankade hoiustega räägib hoiu-laenuühistute hoiuste kasuks oluliselt kõrgem intressimäär – kui pangad pakuvad intressimääraks kuni 2,5 protsenti aastas, siis hoiu-laenuühistute intressimäär on koguni kuni 8 protsenti aastas,» selgitas Aas TTJA nõuandeartiklis.
Juristi toob ühe kaasneva riskina välja, et hoiu-laenuühistu maksejõuetuse korral ei garanteeri riik hoiustaja säästude säilimist 100 000 euro ulatuses iga hoiustaja kohta, nagu seda tehakse Eestis tegutsevate pankade hoiuste puhul. Sihtasutus Hoiuste Tagamise Fond tagab investeeritud hoiuseid küll 20 000 euro ulatuses, kuid seda vaid Hoiu-Laenuühistu Liidu liikmete puhul, kes on fondiga liitunud ja kes teevad sinna regulaarseid makseid.
Praegu on SA Hoiuste Tagamise Fondi poolt tagatud viie hoiu-laenuühistu hoiused: Kambja, Kehtna, Saaremaa, Põlvamaa ja Maaelu Edendamise HLÜ.
Hoiu-laenuühistutesse investeerimisel tuleb Aasa sõnul tähelepanu pöörata sellele, et ühistu pankroti korral võib hoiustaja tulenevalt riikliku tagatise puudumisest kaotada kogu investeeritud raha. Seega on väga oluline enne hoiustamist uurida konkreetse hoiu-laenuühistu tausta.
«Kui panga ning tarbija vahelise vaidluse lahendamiseks on tarbijal õigus pöörduda TTJA juures tegutseva tarbijavaidluste komisjoni poole, siis vaidluses hoiu-laenuühistuga ei ole tarbijavaidluste komisjonil pädevust. Seda tulenevalt sellest, et hoiu-laenuühistu kliendid on ühtlasi ka ühistu omanikud ehk liikmed ning seetõttu ei ole tegemist tarbija-kaupleja vahelise suhtega tarbijakaitseseaduse mõttes. Seega on vaidluste tekkimisel ainsaks võimaluseks pöörduda kohtu poole, mis võib osutuda aga kulukaks ettevõtmiseks,» nentis ta.
Aas juhib tähelepanu ka sellele, et kui kõik Eestis tegutsevad pangad peavad saama finantsinspektsioonilt krediidiasutuse tegevusloa, siis hoiu-laenuühistud tegutsemiseks seda ei vaja. Sellest tulenevalt ei allu nad ka finantsinspektsiooni järelevalvele. Hoiu-laenuühistu seaduse alusel kontrollivad ühistute tegevust ja varalist seisu küll revisjonikomisjon ning audiitor, kuid tegemist ei ole riikliku kontrolliga.
TTJA soovitab seega põhjalikult hinnata erinevate hoiustamisvõimaluste plusse ja miinuseid ning vajadusel konsulteerida asjatundjatega. Ameti sõnul on oluline teadvustada seda, et soov teenida suuremat tulu eeldab ka suuremat riskivalmidust.