/nginx/o/2021/05/21/13793716t1had2c.jpg)
/nginx/o/2019/07/01/12317706t1h86b8.jpg)
Peaaegu neli kuud pärast Moskva algatatud sõda Ukrainas on Venemaa eliit jagunenud kolmeks leeriks: «rahupartei», «sõjapartei» ja «vaikiv partei».
Sanktsioonide all Vene pankurid tahavad Ukrainas rahu saavutada
«Rahupartei» loodab praegu Moskva ja Kiievi naasmist läbirääkimiste laua taha hoolimata sellest, et kõnelused on aprilli algusest praktiliselt külmunud.
Selle partei silmapaistvate liikmete hulka kuuluvad VTB panga tegevjuht Andrei Kostin, Rosteci tegevjuht Sergei Tšemezov ja Sberbanki tegevjuht Herman Gref. Kaks allikat märkisid ka, et selle rühmituse seisukoht ühtib vendade Mihhail ja Juri Kovaltšuki omaga, kes väidetavalt kuuluvad Vladimir Putini siseringi, kirjutas portaal Meduza.
Need viis «rahupartei» liiget on langenud pärast Venemaa täiemahulist sissetungi Ukrainasse mitmesuguste rahvusvaheliste sanktsioonide alla. Kuid nad loodavad, et rahukõneluste jätkumisel tühistatakse mõned sanktsioonid, võimaldades Venemaal naasta rahvusvahelistele finants- ja tehnoloogiaturgudele.
Samas ei ole «rahupartei» mingi ühtne rinne ja selle liikmed ei tee ühiseid jõupingutusi diplomaatiliste läbirääkimiste lobitööks. Nad on ainult ühisel seisukohal, et «erioperatsioon» peab võimalikult kiiresti lõppema ja et nad peavad otsima läänes mingit ühisosa.
«Rahupartei» liikmed on juba ammu aru saanud, et sõja jätkamine tooks kaasa tõsise majanduskriisi. Paljud neist hoidusid aga seni avalikult sõna võtmast, sest keegi ei räägi raskustest.
Kõige kõvemad hääled tulevad «sõjapartei» poolt. Riikliku Julgeolekunõukogu aseesimees, endine peaminister Dmitri Medvedev avaldab oma Telegrami kanalis regulaarselt läänevastaseid tiraade; Putini personaliülema esimene asetäitja Sergei Kirijenko on asunud pidama avalikke kõnesid «natsismivastasest võitlusest»; ja julgeolekunõukogu sekretär Nikolai Petrušev teatas hiljuti, et Venemaa ei «jahi tähtaegu» oma sõjas Ukraina vastu.
Meduza allikate sõnul kuuluvad «sõjaparteisse» ka riigiduuma spiiker Vjatšeslav Volodin, Ühtse Venemaa peasekretär Andrei Turtšak ja julgeolekuasutuste, näiteks FSB juhtkond.
On ka kolmas leer, mis võib Putini seisukohta mõjutada – nn vaikne partei. See erakond koosneb ametnikest ja ärimeestest, kes eelistavad võimalusel sõjast mitte rääkida. Meduza allikate sõnul on «vaikiva partei» silmapaistvamad liikmed peaminister Mihhail Mišustin ja Moskva linnapea Sergei Sobjanin.
Putini administratsioonile lähedane Meduza allikas ja Mišutini valitsuskabinetile lähedane allikas ütles, et sellest ajast peale, kui Venemaa alustas täiemahulist sissetungi Ukrainasse, on peaminister, kes oli kunagi tuntud oma avaliku maine hoolika kujundamise poolest, püüdnud vähem välja paista ja vastu seista ning kommenteerida vaid valitsuse majandusotsuseid.
Esialgu on Putini toetus «sõjaparteil», mis pooldab tõuget võimalikult suure hulga Ukraina territooriumide hõivamiseks, samal ajal kui «rahupartei» usub lääneriikide ja Ukraina võimude «pragmaatilisse suhtumisse» ja võivad Kremli ametnike hinnangul Donbassi rahu nimel ohverdada. Kiiev lükkab ametlikult tagasi igasuguse sellise lepingu sõlmimise Venemaaga.