K, 1.02.2023

Eestlased otsivad lahendusi ehitus- ja lammutusjäätmete kasutamiseks

BNS
Eestlased otsivad lahendusi ehitus- ja lammutusjäätmete kasutamiseks
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Täna läheb valdav enamus ehitus -ja lammutusjäätmetest karjääride täiteks.
Täna läheb valdav enamus ehitus -ja lammutusjäätmetest karjääride täiteks. Foto: US Real Estate

Tallinna Tehnikaülikooli ja Eesti Ringmajandusettevõtete Liidu eestvedamisel läbiviidav Life IP BuildEST teadusarendusprojekt otsib lahendusi ehitus- ja lammutusjäätmete korduskasutamiseks ja materjalina ringlusesse suunamiseks.

Projekti raames töötatakse välja ja võetakse kasutusele vajalikud tööriistad Eesti hoonete pikaajalise rekonstrueerimisstrateegia (REKS) rakendamiseks ja antakse hoogu hoonete rekonstrueerimisele, teatasid läbiviijad.

Projekti üheks teemaks on ehitussektori ringmajanduse põhimõtete rakendamine hoonete renoveerimisel. Selle raames teostatakse uuring, millega kaardistatakse 20 lammutamisele ja 20 rekonstrueerimisele mineva hoone materjalid, et neid kas korduskasutada või materjalina ringlusse võtta.

Tehnikaülikooli ehituse ja arhitektuuri instituudi lektori Simo Ilometsa sõnul otsitakse projektiga võimalusi hoone elementideks lahti võtmiseks ja uuesti kasutuselevõtuks. «Testime elementide korduskasutuse ja materjalide ringlussevõtu protsessi ning arendame digitaalse ja füüsilise materjalipanga kontseptsiooni. Eesmärk on ehitustooteid ja materjale kasutada võimalikult kaua ja korduvalt, tagades seejuures nende kvaliteedi,» selgitas Ilomets.

Silomets lisas, et projekti käigus on kavas välja töötada korduskasutusesse ja materjalina ringlusse võetavate materjalide sertifitseerimise protsess koos täna puuduvate standardite loomisega. Nii saab vähendada ehitus- ja lammutusjäätmeid ning vajadust uue loodusressurssi kasutuselevõtuks.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi Life IP projektijuhi Lauri Suu sõnul on projekti peamine eesmärk saavutada olukord, et Eesti majad oleksid energiasäästlikud, kestlikud ja et neis oleks ka meeldiv elada ja töötada ka aastate pärast.

«Valitsus võttis 2020. aasta juulis vastu rekonstrueerimisstrateegia, mille kohaselt peavad aastaks 2050 kogu Eesti hoonefond olema vähemalt C energiamärgise klassi tasemel. See on kogu projekti üks lõppeesmärkidest. Samas on ka oluline, et me väärtustaks materjale, mis on juba ringluses – peame teadma, millest meie hooned on tehtud, ning milleks saame neid materjale uuesti kasutada,» märkis ta.

Fookuses on just korterelamute rekonstrueerimislahenduste arendamine. «Eesti korterelamute rekonstrueerimine on Euroopa mõistes edulugu – paljud majad on meil juba korda saanud, ent kasvuhooneheitmete vähendamiseks ja sellega seotud kliimaeesmärkide täitmiseks tuleb korterelamute rekonstrueerimise mahte oluliselt tõsta ja pöörata veelgi rohkem tähelepanu energia- ja ka materjalide kokkuhoiule. Siin jätkame arendustega – analüüsime praktikaid, pakume välja uusi lahendusi ja katsetame neid,» lisas Suu.

Eesti Ringmajandusettevõtete Liidu tegevjuhi Margit Rüütelmanni sõnul on suund tark renoveerimine ja ka tark lammutamine – täna läheb valdav enamus ehitus -ja lammutusjäätmetest karjääride täiteks, mis on ilmselgelt raiskamine.

«See peab muutuma ja kaduma koos niinimetatud halli turuga ehk materjalidega, millest keegi ei tea, kuhu need saavad või mis neist tehakse. Me näeme tänastes energia- ja julgeoleku kriisides eriti ilmekalt, kui väärtuslikud on kõik materjalid. Ideaalne oleks kasutada kõiki materjale korduvalt või võtta materjali uuesti ringlusesse,» selgitas Rüütelmann.

BuildESTi raames kaardistab ringmajandusettevõtete liit 40 maja – 20 lammutamisele minevat ja 20 rekonstrueeritavat tüüpilisemat maja. Rüütelmanni kinnitusel on majad tänaseks välja valitud ning alustatakse andmete kogumisega – kaardistatakse valitud majade elemendid ja materjalide ning nende seisukorra ja omadused.

«Sellest sünnib andmebaas tüüpsete majade materjalide valikutest ja nende kogustest. Selle pealt tekib teadmine milline on nende materjalide ringlussevõtu potentsiaal ning kuhu on neid materjale ja elemente võimalik edasi taaskasutusse suunata,» ütles Rüütelmann.

Materjalidele, mis on sobilikud korduskasutuseks, peaksid jõudma vaheladudesse, kus on olemas andmebaas ning kõik on koodi järgi leitav. Kõik ehitusmaterjali vajajad leiavad sealt omale sobiliku. «Väärtuslik vana materjal on ka väga moes ning isegi ehituspoodidest võib leida materjale, mis on tehtud meelega välja nägema vana. Mõistlik on kasutada päriselt vana, mitte vanutatud uut materjali,» lisas Rüütlemann.

BuildEST on teadusarendusprojekt, mille eesmärgiks on töötada välja lahendused hoonete energiatõhusaks uuendamiseks, Eesti hoonete pikaajalise rekonstrueerimisstrateegia rakendamiseks. Projekti rahastab Euroopa Kliima, Taristu ja Keskkonna Rakendusamet (CINEA).

2028. aastani kestvas projektis osaleb 18 partnerit – ülikoolid, ministeeriumid ja erialaliidud. Projekti kogueelarve on 16,3 miljonit eurot, millest 9,5 miljonit eurot moodustab Euroopa toetus.

Märksõnad
Tagasi üles