Vaata, milliseid maju põhust ehitama hakatakse

Foto: Postimees

Selgusid kaasaegse põhumaja arhitektuurikonkursi võiduprojektid, millest kerkivad juba järgmisel aastal Jõgevamaale esimesed modernsed põhumajad kodumaisest ehitusmaterjalist.

Põhumaja arhitektuurikonkursi žürii esimees Hannes Praks selgitas, et konkursi käigus otsis žürii A-energiamärgisele vastavaid arhitektuuriliselt ja elamismugavuselt kõrgetasemelisi ning reaalseks elluviimiseks sobivaid põhumaju, mida rajada Eesti hajaasustuspiirkondadesse.

Modernse põhumaja konkursile laekunud töödest valis žürii välja rahalise auhinnaväärilisena viis eskiisi, millega minnakse edasi projekteerimisfaasi.

Žürii lemmikuks valiti projekt «Lutum». «Lisaks heale materjalipärasele arhitektuurile sõnastab võidutöö vaimukate ning tehnoloogiliselt lihtsate lahendustega nagu sahver ja kütteta suvetuba säilenõtke maailmavaate alusteesi – tuleb astuda sammuke tagasi, et minna edasi,» tõi Praks välja žürii lemmiktöö lihtsuse ja eripära.

Võiduprojekti «Lutum» autorid on Roland Reemaa, Laura Linsi ja Karolin Kull. Foto: OÜ LLRR

Lisaks valis žürii välja veel neli väga hästi läbimõeldud projekti, mille alusel minna edasi eramu projekteerimise ja ehitamisega.

Apex Arhitektuuribüroo OÜ ja Eestimaaehitus MTÜ projekti «Ristikhein» autorid on Olavi Kukk, Ingrid Kaur, Ove Oot, Mikk Luht. Foto: Apex Arhitektuuribüroo OÜ

Arhitektuuribüroo Sport OÜ projekt «Chalis Sakhli» autorid on Tinatin Phkhaladze, Mari Arvisto, Merje Müürisepp, Tiit Sild, Kristjan Langebraun. Foto: Arhitektuuribüroo Sport OÜ

AB Elumaja OÜ ja Plushouse OÜ projekt «St Raw» autorid on Leena Torim, Hector Otero, Rene Valner. Foto: AB Elumaja OÜ ja Pulshouse OÜ

Peale nende oli viie väljavalitu seas ka projekt «Soma», mille autoriteks olid Marek Mardisoo ja Henri Liisma.

Konkursi ja põhumajade ehitamise eesmärk on viia kodumaisel ehitusmaterjalil põhinev keskkonnasõbralik majatootmine uuele tasemele ja mitte sõltuda ehitusmaterjalide tarnimisel teistest riikidest.

Teraviljatootja Sadala Agro juhatuse liige Ahti Kalde selgitas, et kasutades hoonete ehitamisel soojustusmaterjalina põhku ning viimistluses kohalikke ehitusmaterjale nagu savi, liiv, lubi ja kanepikiud, saavutatakse ühe korraga nii madal ökoloogiline jalajälg, energiatõhusus kui ka tervislik sisekliima, mis on kõik olulised märksõnad tänapäevase keskkonnasõbraliku maja ehitamisel.

«Nüüd alustame väljavalitud viie töö autoritega läbirääkimisi projekteerimislepingu sõlmimiseks. Plaan on alustada majade projekteerimist ning püstitada esimesed kolm-neli põhumaja Jõgeva valda juba järgmisel aastal,» lisas Kalde.

Coop Panga kodulaenu äriliini juht Karin Ossipova kinnitas, et põhumajadel on oluliselt suurem potentsiaal kui Eestis seni rakendatud. «Kui tänaseks on Eestis ehitatud vaid sadakond käsitööna valminud põhumaja ja selle valdkonna kompetents on olnud väga väike, siis konkursil välja valitud arhitektuurikavandite alusel alustatakse esmakordselt põhumajade tootmist professionaalsel tasemel.»

Ossipova lisas, et kui põhumaja vastab kõikidele kaasaegse eramu tingimustele, siis saab seda finantseerida kodulaenuga. «Põhumaja elamiskvaliteet on võrreldav puitmajaga, kuid selle ehitamisel on mitmeid eeliseid. Lisaks sellele, et ehitusmaterjalina kasutatavad põhuplokid valmivad Eestis ega sõltu rahvusvahelistest tarnetest, on nendest maja ehitamine ka soodsam.»

Hajaasustusega piirkondadesse põhumaja ehitamiseks saab taotleda ka MES-ikaaslaenu või KredExi maapiirkonna eluasemelaenu käendust, mis vähendab laenutaotleja jaoks oluliselt omafinantseeringu osakaalu.

Kaasaegse põhumaja arhitektuurikonkursi korraldajad on Sadala Agro OÜ, Krohwin OÜ, Equilibre MTÜ. Konkurssi toetavad Coop Pank, Jõgeva vald, Aru Grupp AS ja Ratek Wood OÜ.