Rahakultuur pani põllud varasemast rohkem kolletama

Tükike rapsipõllust Mullavere voorel Jõgevamaal. Foto: Priit Pullerits

Selle tulemus, et Madis Ajaotsa suur ladu sai mullu sügisel 60 tonnist talirüpsi seemnest kiirelt tühjaks, vaatas möödunud nädalail vastu Eestimaa ligi 80 000 hektarilt kolletavailt põldudelt.

Näiteks see, kes sõitis Tallinna poolt tulles suure kaarega edelast ümber Tartu, et suunduda Võru peale, kulges ilusa ilmaga justkui läbi lõputu Ukraina lipu: eresinise taeva all ulatusid silmapiirini rapsi- ja rüpsiväljad.

Muidugi ei saa väita, et just nood põllud tärkasid ellu Tartumaal Elva ja Puhja vahel tegutseva taimekasvataja Ajaotsa mullu varutud seemneist – suurem jagu noist läks Põhja-Eestisse –, kuid nii maanteedelt avanenud erkkollased vaated kui ka ametlikult kogutud andmed viitavad, et rüpsi ja rapsi, mida paljud põllumajandajad nimetavad otsesõnu rahakultuurideks, kohtabki Eestimaa põldudel rohkem kui eelnevatel aastatel.

Kui tunamullu küündis rapsi ja rüpsi kasvupind veidi üle 70 000 hektari, siis mullu juba 80 000 hektari ligi. Põllukultuuride tänavuste kasvupindade kohta arvulised näitajad veel alles kogunevad, kuid statistikaameti andmeil külvati möödunud sügisel tänavuseks talirapsi ja -rüpsi 78 474 hektarile, mis on peaaegu sama palju, nagu oli eelmisel aastal tali- ja suvirapsi ning -rüpsi põlde kokku. (Ajaotsa 60 tonnist seemneist jätkus 6000 hektarile.)