Vene gaasipakkumise vähendamine seab ohtu Euroopa varumisplaani
/nginx/o/2022/06/15/14627008t1hbadc.jpg)
Kuna Vene maagaasist jäeti ilma ka Prantsusmaa ja vähendatud on varustust Itaaliale ja Saksamaale, on kõikuma löönud Euroopa plaan suvel gaasi varuda.
Sõda Ukrainas on kestnud pea neli kuud ning Moskva on andnud Euroopale, mis saab umbes 40 protsenti oma gaasist Venemaalt, valusa hoobi.
Mitmed Euroopa riigid, nende seas Itaalia ja Saksamaa, sõltuvad Vene gaasist suurel määral ning Itaalia peaminister Mario Draghi süüdistas Vene gaasihiidu Gazprom tarnekärbete põhjuste kohta valetamises.
Euroopa kasutab suvekuudel vähem gaasi, kuna ei pea hooneid kütma, kuid riigid plaanisid varusid eelseisvaks talveks kiirelt täiendama hakata.
Euroopa Liit tahab, et liikmesriikide gaasihoidlad oleks novembriks vähemalt 80 protsendi ulatuses täidetud.
Gaasinappusel, mis hindasid üles kruvib, «on tagajärjed mitte niivõrd vahetule tarbimisele, vaid varumisele», ütles Draghi neljapäeval, lisades, et Itaalia varud on 52 protsendi juures hoidlate mahutavusest.
Tarne vähenemine on kulukas ka tootjatele, eriti riikides nagu Saksamaa, kus keemia-, terase-, tsemendi- ja väetisetööstuse tehased vajavad suurel hulgal gaasi.
«Venelased on kasutanud gaasi relvana juba pikka aega,» ütles Pariisi Sciences Po ülikooli professor Thierry Bros.
«Kreml kasutab ebakindluse printsiipi – ühel päeval ühtemoodi, järgmine päev teistmoodi – et toormeturg pingesse viia ja hindasid kruvida.»
Poola, Bulgaaria, Soome ja Holland jäid Vene gaasitarnetest ilma, kui keeldusid maksmast selle eest rublades, nagu Moskva nõudis.
Prantsusmaad tabas hoop reedel, kui gaasioperaator GRTgaz teatas, et ei ole alates 15. juunist Venemaalt gaasi saanud. Vähenenud tarnega on kolmandat päeva järjest rinda pistnud ka Itaalia.
Euroopa gaasihind tõusis reedel Hollandi gaasibörsil TTF 130 euroni megavatt-tunni kohta, võrreldes 100 euroga kolmapäeval ja 30 euroga aasta tagasi.