Luubi all ⟩ Kuhu kaob raha ja kust tuleb kütuse hind

Haapsalu kutsekooli õpetaja Marju Heldema sõidab iga kuu vähemalt paar tuhat kilomeetrit, sest elab kohas, kus ühistransport käib haruharva. Foto: Madis Veltman

Möödunud nädala alguses kergitasid Eesti kütusemüüjad autokütuste jaehinna uuele rekordtasemele, 2,259 euroni liiter. Rekordeid on bensiiniliitri hind järjepanu purustanud juba mitu kuud, samas nafta nn maailmaturuhinna – milleks Euroopas on Brenti nafta hind – hinnarekordist jääb puudu üle 20 dollari barreli kohta ehk 20 protsenti.

Toornafta maailmaturu hinnarekord, 146 dollarit barrel, püstitati vahetult enne eelmist finantskriisi 2008. aasta juulis.

Miks siis autokütused nii kallid on, et autosõit kõige väiksema sissetulekuga gruppidele ja suure kütusekuluga väikeettevõtetele kipub juba üle jõu käima?

Avalikkus on vaat et sajaprotsendilise kindlusega veendunud, et kütusehindade kerkimise taga võib olla küll nafta hinna tõus, aga suur osa on siin kütusefirmade kartelli ahnusel.

Umbusku kütusefirmade vastu on põhjustanud viimaste sage käitumismuster: kui nafta kallinemisele reageerivad kütusemüüjad peaaegu silmapilk, kergitades autokütuste jaehinda, siis nafta maailmaturuhinna langedes kiputakse bensiini ja diislikütuse jaehinna langetamisega viivitama nii kaua kui võimalik.