Transpordifirmad Kallasele: kütuseaktsiisi langetamine jõuaks tarbijateni

Tankla. Foto: Arvo Meeks / Valgamaalane / Scanpix

Transpordi- ja logistikaorganisatsioone ühendava Eesti Logistika ja Ekspedeerijate Assotsiatsiooni (ELEA) sõnul jõuaks kütuseaktsiisi langetamise mõju erinevalt peaminister Kaja Kallase arvamusest kindlasti ka tarbijateni.

«Peaminister Kaja Kallas ütles eilsel (neljapäevasel – toim) pressikonverentsil, et nad jälgivad väga pingsalt, mida teised riigid kütuseaktsiisi osas teevad. Samuti lisas ta, et aktsiisilangetuse mõju nagunii tarbijateni ei jõua, aga viib riigieelarvest tohutu summa välja. See ei vasta aga lihtsalt tõele,» lausus pressiteates ELEA juhatuse liige Herkki Kitsing, kes loodab, et aktsiiside erakorraline langetamine võetakse siiski lähiajal uuesti ette.

«Oleme ju juba selle etapi läbinud, kui Eestis oli kõrgem aktsiis kui kusagil mujal. Teame täpselt, mis see endaga kaasa toob – Eesti kaotab miljoneid. Asi pole ju üksnes aktsiisist saadud tulus vaid kogu sektori ärist, mille Eesti vedajad kaotavad,» nentis Kitsing.

Hinnavahe naaberriikidega sunnib tema sõnul vedajaid oma veokite paake täitma soodsamas kohas ehk väljaspool Eestit. «Seda tehakse juba siis, kui hinnavahe on 5 senti. Järgneval pooleteisel aastal, kuni 2023. aasta lõpuni, võivad Eesti vedajad nii viia Lätisse taas kuni 15 miljonit eurot aktsiisiraha,» märkis Kitsing.

ELEA hinnangul näitasid möödunud kõrge aktsiisiga aastad, et veelgi rohkem läks riigile miljoneid kaotsi, kuna kõrge aktsiisi tõttu kaotasid Eesti ettevõtted konkurentsivõime ja suur osa Eesti turust läks välismaiste ettevõtete kätte. Eestis teostasid kaubavedusid välismaised ettevõtted, sest kohalikud ettevõtted polnud lihtsalt konkurentsivõimelised.

Novembris tegi riigikogu otsuse ära jätta 2022. aastaks planeeritud diislikütuse aktsiisitõus. Peale seda näitas ELEA sõnul väliskaubanduse statistika, et tänu madalamale aktsiisile teenis maanteevedude sektor riigile kolme kuuga seitse korda rohkem tulu, kui oli sektori viimase nelja aasta keskmine tulu kõrgema aktsiisi juures. Kogu 2021. aastal ületas veonduse väliskaubandustulu 250 miljoni euro võrra varasematel aastatel teenitut.

«Viimasest aktsiisilangetusest on riigil olemas konkreetsed numbrid, kuidas madalam aktsiis tõi taas konkurentsivõime saavutanud sektori näol hoopis rohkem maksuraha riigile sisse. Rääkimata sellest, et haavatavam elanikkond ei jõua kõrgete hindade juures enam tööl käimiseks oma auto kütusepaaki täita,» lisas Kitsing.

Varasem kogemus on ELEA sõnul näidanud, et vedajad lähevad oma kütusepaaki mujale täitma juba siis, kui hinnavahe on 5 senti. Praegune Läti otsus loobuda biolisandi nõudest alandab seal kütuse hinda ilmselt 10 senti ja nii tekib Eestiga hinnavahe 6–8 senti. «See taastab piirikaubanduse kiiresti, sest praegu otsib igaüks võimalusi, kuidas üleüldise meeletu hinnatõusu juures kulusid alandada,» prognoosis Kitsing.

ELEA liikmete hinnangul oleks hädavajalik viia diiselkütuse hind miinimumini, kuna sellisel juhul oleks riikide vahel võrdne olukord ja valitus enda poolt teinud kõik, et hoida Eesti ettevõtete konkurentsivõimet ning ka elanikke.