38 protsenti ajutise kaitse saanud ukrainlastest on tööle läinud
16. juuni 2022, 18:04
Praeguseks on endale töö leidnud 38 protsenti ajutise kaitse saanud 20 kuni 64 aastastest Ukraina sõjapõgenikest ning nende tööhõive määr tõuseb igal nädalal.
«Meile on oluline, et Eestisse saabunud ja siia jäävad sõjapõgenikud saaksid võimalikult kiiresti siin iseseisvalt hakkama, leiaksid töökoha ja annaksid seeläbi ka ühiskonnaellu oma panuse. Töötukassa kaudu on praegu pakkumisel üle 7000 töökoha,» ütles sotsiaalministeeriumi tööala asekantsler Ulla Saar.
Statistikaameti avaldatud info põhjal teeb sotsiaalministeerium oma prognoose ja vajaduse korral arvestab sellega ka tööturuteenuste arendamisel.
«Näiteks saame karjäärinõustajate ja konsultantide abil uurida, millised takistused on neil tööealistel põgenikel, kes pole veel tööle läinud. Põhjuseks võib olla nii väikeste laste eest hoolitsemine kui ka Ukrainas asuva tööandja juures distantsilt töötamine, või on hoopis vaja oskusi täiendada, et sobiv töökoht leida,» sõnas Saar.
Ukraina kodanikud on rakendust leidnud kõigil ametialadel. «Kogu tööturuga võrreldes on Ukraina kodanikke suhteliselt rohkem eeskätt lihttööliste ning oskus- ja käsitööliste, ning suhteliselt vähem juhtide ja tippspetsialistide seas,» sõnas statistikaameti juhtivanalüütikud Kaja Sõstra.
Ta lisas, et Ukraina sõjapõgenikud on suhteliselt kõrge haridustasemega, kuid keeleoskuse puudumine ja kiire vajadus elatise teenimiseks võib neid sundida kvalifikatsioonile ja haridustasemele mittevastavaid töökohti vastu võtma.
Ajutise kaitse saajate seas on kõige populaarsem amet koristaja; elamisloaga, ilma ajutise kaitseta inimeste hulgas keevitaja ning lühiajalise töötamisõigusega Ukraina kodanikud on kõige sagedamini pakkijad. Samas leiab viimaste hulgast ka tippspetsialiste, eelkõige tarkvaraarendajaid.
Nagu tööturul üldiselt on ka ukrainlaste seas populaarseim tegevusala tööstus. «Samas on ukrainlaste gruppide vahel tegevusalade lõikes mõningaid erinevusi. Ajutise kaitse saajate hulgas on olulisemad kaubandus ning majutus ja toitlustus. Lühiajalise töötamisõigusega Ukraina kodanikud leiavad enam rakendust haldus- ja abitegevustes ning ehituses,» kirjeldas statistikaameti juhtivanalüütik Märt Leesment.