:format(webp)/nginx/o/2021/05/18/13788157t1h8f5f.jpg)
Eesti väike- ja keskmise suurusega ettevõtete (VKE-d) kindlustunne on sõja tõttu tuntavalt halvenenud, näitab SEB läbi viidud Baltic Business Outlooki (BBO) uuring. Võrreldes jaanuariga on enam kui kolmekordistunud käibelangust prognoosivate ettevõtete osakaal, peamisteks murekohtadeks on energiahinnad ja probleemid tarneahelatega.
Kui veel jaanuaris prognoosis vaid 15% küsitletud Eesti VKE-dest käibe vähenemist, siis nüüd juba koguni pooled ettevõtetest. Vähenenud on ka nende vastajate arv, kes prognoosivad üle 15%-list käibekasvu – kui aasta alguses ennustasid sellist kasvu 15% ettevõtetest, siis mais toimunud uuringus oli neid alles jäänud 5%. «Sellise suurusega ettevõtete tuntavat pessimismi selgitab nende suurem haavatavus ja mõjutatavus väliskeskkonnast, mida nägime ka eelmise majanduskriisi ajal. Kuna VKE-d moodustavad suure osa Eestis tegutsevate ettevõtete koguarvust, võib öelda, et tuntav osa Eesti ettevõtlusest tajub suurenenud ebakindlust ja on sellega seoses ka pinge all,» ütles SEB Panga jaepanganduse valdkonna juht Ainar Leppänen.
Lätis ja Leedus on ettevõtete tulevikuprognoosid veelgi pessimistlikumad: Lätis 56% ja Leedus 64% vastanutest prognoosivad sõja tõttu käibelangust. Enam kui 15%-list käibekasvu näevad 6% ettevõtteist.
«Niivõrd märkimisväärne muutus Balti ettevõtete prognoosides ei pruugi realiseeruda, kuna ainuüksi inflatsioon suurendab käivet. Mis puudutab lõunanaabrite pessimistlikumaid prognoose käibele, siis see tulemus oli ka oodatav: Leedul on kõige tihedamad kaubandussidemed Venemaa ja Valgevenega, Lätil mõnevõrra tagasihoidlikumad ning Eesti sõltub kõige vähem kaubandusest idanaabri ja Valgevenega ehk sanktsioonid puudutavad meie ettevõtteid kõige vähem,» sõnas Leppänen.
Kõrged energiahinnad on praegu Eesti ettevõtete suurimaks väljakutseks – seda 47% vastanute kinnitusel. Sarnaselt mainivad seda peamise finantsseisu mõjutava tegurina ka Leedu (51%) ja Läti (60%) ettevõtted. «Arvestades elektri-, maagaasi-, kütte- ja kütusehindade järsku tõusu, on see igati mõistetav. Kuna tegu on ka sisendihindadega, näeme veel mõju kaupade ja teenuste hinnatõusus, mille edasikandumise kiirus aga erineb sektoriti,» selgitas Leppänen.
Teine suurem väljakutse on tarneahelaprobleemid, mida märgib 32% Eesti VKE-dest. Balti riikidest puudutab probleem eriti Leedut (43%), kuna tööstuse osakaal majanduses on suurim. 15% Eesti ettevõtteist omakorda märgib, et probleemiks on tasumata arved ja klientide hilinenud maksed. «See on negatiivne näitaja, mis iseloomustab osade sektorite likviidsusprobleeme ja suurenenud käibekapitali vajadust kallinenud toorme ja muude sisendhindade tõttu. Ehk siis viivitatakse tarnijatele ja partneritele arvete maksmisega, et oleks piisavalt raha ettevõtte igapäevasteks tegevusteks ja väljaminekuteks. Samas vaid 6% ettevõtetest märgivad, et neil on raskusi rahastuse saamisega, mis näitab, et finantssektor on hästi kohanenud ja valmis reageerima rahastamisvajadusele,» rõhutas Leppänen.