:format(webp)/nginx/o/2021/01/04/13560912t1h9f12.jpg)
/nginx/o/2021/09/13/14067199t1h1198.jpg)
Tartumaa mehe Andres Rikkineni üllatus oli suur, kui oma maja kõrvele plaanitud kõigest 20-kilovatise võimsusega päikesepaneelide võrguga liitmise eest küsis Elektrilevi 12 820 000 eurot.
Rohepööre Eesti moodi: 20-kW võimsusega päikesepaneelide võrguga liitmise eest küsiti 13 miljonit (21)
Eelmisel aastal elektrihindade järsult tõustes tekkis Andres Rikkinenil plaan panna kodu kõrvale 20-kW võimsusega päikepaneelid. «Eesti Energia tegi hinnapakkumise, mille kohaselt läksid päikesepaneelid koos paigaldusega kokku maksma 25 000 eurot,» kirjeldas Rikkinen.
Seejärel hakkas ta uurima Elektrilevi käest, palju maksaks võrguga liitumine Pärna piirkonnaalajaamas, sest nii saaks suvekuude tootmise ülejäägiga katta talvise elektrikulu.
«Täna, umbes pool aastat hiljem, saadeti mulle Elektrilevi volitatud esindaja Enefit Connecti poolt vastus, et esialgsetel andmetel on nende tööde maksumus suurusjärgus 12 820 000 eurot ilma käibemaksuta,» nentis Rikkinen. «See on ikka paras inimeste mõnitamine. Lisaks küsis ettevõtte, kas ma soovin endiselt liitumispakkumist ja nõustun Eleringi menetlustasuga (1600 eurot km-ta) või soovin tühistada taotluse.»
Esilagu kahtlustas ta, et saadetud pakkumises on suurusjärkudega eksitud, kuid hiljem täpsustas ettevõtte, et kuna vaba tootmissuunaline võimsus Pärna piirkonnaalajaamas puudub, siis hind ongi selline.
«Eleringi võrgutugevduse tasusid maksmata on võimalik liituda kuni 15 kW mikrotootmisseadmega,» lisati Enefit Connecti kirjas. «Üle 15 kW tootmisvõimsusega päikesepark kvalifitseerub väiketootjaks, mille tootmisvõimsuse tagamiseks lisanduvad liitumispakkumisele Eleringi võrgus läbilaskevõime suurendamiseks tehtavad kulutused.»
Elektrilevi tootjaliitumiste tootejuhi Marii Uduvee sõnul on esimene oluline märkus selle hinnapakkumise juures, et tegemist ei ole liitumispakkumuse vaid indikatiivse hinnainfoga. «Üldjuhul saadetakse vastav info kõikidele tootjatele, kelle soovitud tootmisvõimsus põhjustab vajaduse põhivõrgu suunalise tootmisvõimsuse suurendamiseks ja meil on olemas info, milline on nende võrgutugevduste maksumus, näiteks Eleringi e-gridmapi baasil,» selgitas Uduvee.
Kui liitujad soovivad menetlusega edasi minna, edastatakse Eleringile liitumistaotlus.
«Kui Eleringist on käes siduv liitumispakkumine, siis saame meie omakorda klientidele väljastada siduva liitumispakkumuse, mis sisaldab siis vastavaid põhivõrgu võrgutugevduskulusid. Põhivõrgu tugevdused võivad jõuda mitme liituja liitumislepingutesse ja kui mitu liitujat vastavate kuludega nõustuvad, siis on neid kulusid võimalik hiljem viimase osamaksega liitujate vahel jagada.»
Ta toonitas, et mis puudutab antud pakkumist, siis ei oleks tohtinud täna sellist indikatiivset infot kliendile edastada, kuna meil ei ole praegu võimekust Pärna alajaamaga liituda.
Eleringi pressiesindaja Elo Ellermaa lisas, et Elektrilevi koondab kokku kõikide vastava piirkonnaalajaama liitumishuviliste võimsuse ja Eleringile esitatakse taotlus summaarselt, mitte iga tootja jaoks eraldi. Ka pakkumise esitab Elering Elektrilevile summaarselt kõigi taotluses esitatud koondatud võimsuste liitmise peale.
«Näiteks võib see tähendada, et Elering saab taotluse tugevdada põhivõrku mitte 20 kilovati võrra, vaid 20 megavati, ehk 20 000 kilovati võrra. Ka antud juhul on Elering ilmselt teinud pakkumise oluliselt suurema võimsusega liitumiseks,» selgitas Ellermaa.
Seega võisid Elektrilevi poolt eraisikule esitatud liitumispakkumises sisalduda ka kulud, mis ei olnud tingitud selle konkreetse huvilise võimsuse võrra Eleringi ja Elektrilevi vahelise võrgu läbilaskevõime suurendamisest, vaid on vajalikud suurema hulga selle piirkonnaalajaama klientide tootmisvõimsuse suurendamiseks.
«Kõrge tootmissuunalise liitumistasu põhjustab täna suuresti suur tootmissuunaline huvi, mille tulemusel on «võrgud täis», ehk ka väiksemate liitujate puhul tuleb võrku võimsamaks ehitada,» lisas ta.