Õliühing: lätlaste biokütuse nõudest loobumine viib eestlased taas piiri taha tankima

Mootorikütuse hinnad 18. mail LN tanklas Läti Valkas. Foto: Arvo Meeks / Lõuna-Eesti Postimees

Läti peatab pooleteiseks aastaks biokomponendi lisamise nõude riigis, mis Eesti Õliühingu prognooside kohaselt käristab bensiini hinnalõhe naaberriikide vahel juba 20 sendini.

Läti valitus otsustas alates 1. juulist kuni 2023. aasta lõpuni loobuda inflatsioonisurve leevendamiseks nõudest, mille kohaselt peavad bensiin ja diislikütus sisaldama teatud kogustes biolisandit, kirjutas uudisteagentuur BNN. Kütusemüüjad otsustavad siiski ise, kas müüa biolisandiga mootorikütuseid või mitte.

Õliühingu tegevjuhi Mart Raamatu sõnul tähendab Läti valitsuse eilne otsus, et sarnaselt teiste Euroopa Liidu riikidega leidis ka lõunanaabrite valitsus võimaluse oma tarbijate jaoks kütusehinda langetada.

«Läti majandusministeerium on hinnanud, et biokütuse nõudest loobumine võimaldab postihinda langetada 10 senti liitri kohta. Kuna Eestis kehtib mootoribensiinile kõrgem aktsiis ja samuti ka umbes kolmandiku võrra rangemad taastuvenergia- ja kliimanõuded, siis on viimase 12 kuu keskmine mootoribensiini tanklahind olnud Eestis 8,5 senti liitri kohta kõrgem,» kirjeldas Raamat. «Seega võib oodata, et järgmise pooleteise aasta jooksul on Lätis võimalik osta mootoribensiini kuni 20 senti liitri kohta soodsamalt, kui Eestis.»

Diislikütuse puhul kehtib Eestis küll madalam aktsiisimäär, kuid sarnaselt mootoribensiiniga on meil rakendatud ka diislikütusele märksa rangemad taastuvenergianõuded. «Hinnanguliselt on kogu kalendriaasta peale Eestis kehtivad nõuded diislikütusele ligi kaks korda kõrgemad kui Läti kütusetarnijate kohustused,» lisas Raamat.

Nii taastub kõigi eelduste kohaselt tanklates aastakeskmisena 6–8-sendine hinnavahe Lätiga. «See on juba hinnaerinevus, mis avab piirikaubanduse väravad ja viib Eesti vedajad taas lõunanaabrite juurde tankima,» nentis Raamat.

Perioodil 2017–2019, kui Eestis kehtis Lätiga võrreldes kõrgem aktsiisimäär, tankisid Eesti ettevõtted keskmiselt 32 miljonit liitrit diislikütust aastas Lätis. Kütusesektor hindab, et kuna tee on juba tuttav, siis liigutavad ettevõtted taas oma tankimise kiiresti piiri taha ja näeme Eesti ettevõtete tankimise vähenemist aastas koduriigis 20–25 miljoni liitri ulatuses.

«Arvestades siia juurde ka kodumaise veondussektori konkurentsipositsiooni kadumise tõttu suureneva naaberriikide veoautode hulga Eesti sisevedudel, hindame, et mõju aktsiisilaekumistele ja riigieelarve positsioonile on kogu perioodi peale 12–18 miljonit eurot,» lausus Raamat. «Alles 18.05 jõustus vedelkütuse seaduse muudatus, mis veelgi piirab Eesti kütusetarnijate valikuid taastuvenergiakohustuse täitmisel.»