/nginx/o/2020/09/02/13317636t1h5f77.jpg)
Eestis pakutava rakenduskõrghariduse mainet peab võrreldes akadeemilise kõrgharidusega suurepäraseks või väga heaks 30% Eesti elanikest, selgub värskest Kantar Emori tehtud rakenduskõrgkoolide maine uuringust.
Eestis pakutava rakenduskõrghariduse mainet peab võrreldes akadeemilise kõrgharidusega suurepäraseks või väga heaks 30% Eesti elanikest, selgub värskest Kantar Emori tehtud rakenduskõrgkoolide maine uuringust.
42% eestimaalastest arvab, et võrreldes akadeemilise kõrgharidusega on Eesti rakenduskõrgkoolides pakutav haridus hea. Rahuldavaks või halvaks peab rakenduslikku kõrgharidust vähem kui viiendik ehk 17% elanikest.
Kõige mainekamateks rakenduskõrgharidust andvateks koolideks peetakse Tartu Tervishoiu Kõrgkooli ja Eesti Lennuakadeemiat, kuid üsna samal pulgal on elanike silmis ka Sisekaitseakadeemia, Kaitseväe Akadeemia, Tallinna Tehnikakõrgkool ja Tallinna Tervishoiu Kõrgkool .
Ennekõike peab hea rakenduskõrgkool andma elanike hinnangul kõrgetasemelist haridust, mis oleks praktiline, usaldusväärne (vastaks ootustele) ning võimaldaks erinevaid töö- ja karjääriväljavaateid.
Rakenduskõrgkoolides õpetatavatest valdkondadest kõige perspektiivikamateks peavad elanikud informatsiooni- ja kommunikatsioonitehnoloogiaid, mida õppima soovitaks minna 36%, tehnikaalasid nagu elektritehnika, masinaehitus ja robotitehnika (25%), tervist ja meditsiini (23%) ning ärijuhtimist (22%).
15-24-aastaste noorte seas jagavad õppevaldkondadest kolmandat ja neljandat kohta hoopis kunstid (disain, kujutav kunst, graafiline disain, restaureerimine). Ärijuhtimine ja tehnilised alad on noorte jaoks veidi vähem populaarsed.