:format(webp)/nginx/o/2022/06/15/14627923t1h07a3.png)
/nginx/o/2022/06/15/14627931t1h2aac.jpg)
Kliima soojenemisest kirjutatakse palju, kuid inimkond on siiani kliimakatastroofi ärahoidmise osas tegelikult väga vähe ette võtnud. Süüdlaseks peetakse enamasti liigset tarbimist ja tarbijaid, kuid tavaliselt jääb tähelepanuta, et inimesed teevad keskkonnale kahju valdavalt läbi ettevõtete. Tarbijad küll suunavad enda valikutega ettevõtete tegevust, kuid turunduse ja toodete kaudu kaasvastutavad ettevõtted tegelikult väga palju inimkonna jalajälje eest.
Kliima jaoks on esmajoones oluline, et atmosfääri lisanduks vähem süsihappegaasi. Üle 70 % emissioonidest tuleb fossiilse energia kasutamisest ja inimkonna energiavarustust tuleb muuta. 2006 aastal lugesime Vestmanis James Lovelocki raamatut ,,Gaia kättemaks,, ja meie missiooniks kujunes: Aidata kaasa ökoloogiliste ideede ja tehnoloogiate arengutele ning levikule. Selle raamatu mõjul investeerisime juba samal aastal tuulenergeetika arendajasse Nelja Energia. Vestman on ka enda maadel taastuvenergia tootmisvõimsusi arendanud ning arvestame, et kõigil asjadel on ümbruskonnale omad mõjud ja nii on ka taastuvenergia paigaldistel. Näiteks konkureerivad tavalised päikesepargid põllumaaga. Toidu- ja energiatootmise konkurentsi maandamiseks on üheks võimaluseks hübriidmaakasutus, näiteks päikeseenergia ja põllumajanduse hübriid ehk agropäikeseenergeetika või siis põllumajanduse ja metsanduse hübriid ehk agrometsandus. Innovaatiliste taastuvenergialahenduste arendamise nimel tegutsevad näiteks Vestmani osalusega ettevõtted Sunly ja Rexplorer.
Planeet Maa heaks on parim kui käime maaga jätkusuutlikult ümber. Vestman grupi ettevõtted on 25 aastat põllu- ja metsamaaga tegelenud ja otsinud aja jooksul üha enam võimalusi, kuidas planeedi heaks tegutseda. Meie põllumaade rendilepingutes on mahetootjate ja positiivse huumusbilansiga põllumeeste jaoks soodustingimused ning oleme panustanud taastavat põllumajandust edendavasse iduettevõttesse eAgronom. Taastava põllumajanduse rakendamisel parendatakse või säilitatakse mulla seisundit ja kasutatakse võtteid, mis soosivad süsihappegaasi sidumist mulda. Kliima valdkonnas on hetkel süsiniku sidumiseks kõige kiiremini kasutuselevõetavad ja majanduslikult mõistlikud eelkõige looduslikud lahendused nagu metsastamine, mahepõllundus ja märgalade säilitamine.
Looduslike kliimalahenduste poolest pakub lisaks põllumaale ka Eesti mets suurt potentsiaali. Vestman on maid uusmetsastanud ja metsakasvatuses rajame segametsa, mis peab kliimamuutustele paremini vastu. Metsamaa pindala suurendamine, ehk uusmetsastamine, aitab meil atmosfäärist süsihappegaasi siduda, sest kasvav mets seob endasse suurel hulgal süsiniku ja pakub elukeskkonda. Visioon on kasvatada liigi- ja elurohket metsa toetudes heale metsakasvatustavale. Läbi metsandusvaldkonna iduinvesteeringute oleme Eesti startup-ökosüsteemi arendanud, uskudes, et tulevikus on see kasulik ka meie päris ökosüsteemile. Euroopa Liit on välja arendamas isegi ökosüsteemi teenuste rahalisse väärigusse tõlkimist ning järgnevatel kümnenditel saadab majanduslik edu arvatavasti eelkõige neid ettevõtteid, kes tegutsevad keskkonna- ja kliimasõbralikult.
Tuleviku suhtes vastutustundlik on otsida võimalusi, mis aitavad inimkonna ressursitarbimist ohjeldada. Ettevõtetel on vaja leida viise, kuidas saavutada Tasaareng – olukord kus ressursside tarbimine ei kasva enam iga aastaga suuremaks, sest lõpmatu kasv ei ole lihtsalt võimalik. Nii nagu kirjutas Heido Vitsur hiljuti Postimehe majandusrubriigis: „Elame esimest korda ajas, kus inimkond on jõudnud esimest korda piirideni, kust edasi minna ei tohiks.“ Ressursside säästu aitavad edendada näiteks startupid nagu Kwota, mis soodustab materjalide ringmajandust, Spacedrip, mis puhastab ja taaskasutab vett, Raiku, mis toodab jätkusuutlikku puidupõhist pakkematerjali või näiteks Vegestar, mis toodab eestimaisest teravilja-valgust valmistatud alternatiiv-liha. Lihatootmine on maailmas fossiil-energeetika kõrval teine suursaastaja. Tuleviku eest vastutades tuleb teha kliimateadlikke valikuid ja selleks otsime me investeerimiseks pidevalt uusi iduettevõtteid, millel on suur kliimamuutuste vähendamise ja kohanemisele kaasaaitamise potentsiaal.
Kliima suhtes tuleb ühel hetkel kõigil ettevõtetel aktiivsem roll võtta, sest neis küsimustes ootavad ees drastilised kohanemisvajadused, nii nagu on juhtunud hiljuti tervise, energeetika ja julgeoleku valdkondades. Loodame, et Eesti riigi poliitika saab kliimakohanemise osas olema ettenägelikum kui on olnud näiteks energeetika valdkonnas.