Maris Lauri kasutajaid nörritavast ehitisregistrist: asjad pole kõige paremini välja tulnud

Maris Lauri. Foto: Sander Ilvest / Postimees / Scanpix

Majandus- ja taristuministri ülesandeid täitev Maris Lauri (Reformierakond) andis täna riigikogule aru uue ehitisregistri tõsiste probleemide kohta, mis ei võimalda normaalses tempos ehituslube väljastada. Lauri tunnistas, et olukord pole kiita ning viskas kivi erakonnakaaslasest IT-minister Andres Suti kapsaaeda. 

Rahvasaadik Andres Metsoja (Isamaa) märkis, et omavalitsused on võtnud temaga ühendust ja kurtnud, et maikuu lõpus käima läinud uus ehitusregister ei võimalda tähtaegadest kinni pidada. «350 000 eurot maksma läinud uuendus, aga mitte teps ei taha toimida,» rääkis Metsoja.

Tema sõnul pole küll iseenesest üllatus, et «kui metsa raiutakse, siis laastud lendavad». «Nii ka selle digitaalse keskkonnaga - hädad tulevad välja siis, kui hakatakse rakendama.» Ometi võiks Metsoja sõnul e-riigina Eesti vigadest õppida. «Praegu on kõige intensiivsem ehitusperiood, omavalitsused aga tahavad puhkustele minna. Miks me sellisesse olukorda oleme sattunud, kas me ei suutnud ette näha või tegime kuskil hankes vea?» uuris ta ministrilt. 

Maris Lauri tunnistas, et süsteem ei tööta nii, nagu loodeti. «Esimene suurem probleem tuli vist samal päeval, kui sellesse ametisse (majandus- ja taristuministrit asendama - toim.) astusin, vestlesime ka asjaosalistega. Ka mul oli need küsimused, mida avalikkuses on esitatud. Kõigepealt - eks endine ehitisregister oli ka ajale jalga jäänud ja tarbijavaenulik, aga ta oli ka lihtsalt üks suur turvaauk,» sõnas ta. Praeguses julgeolekuolukorras, kus Eestit igapäevaselt küberruumis rünnatakse, mindi tema sõnul seetõttu uuendusprotsessiga edasi, kuigi oleks võinud kaaluda pikemat testimist. 

Teine probleem tõusetus Lauri sõnul sellest, et süsteemi ühekordset uuendamist peeti liiga kulukaks ja seetõttu toimub protsess etappidena. «Tegemist on vist teise etapiga ja see on suhteliselt mahukas üleminekuhetk. Vana ehitisregistri mittetoimimise taga olid ka asjaolud, mis nüüd on tõsiselt välja löönud - arendused pole kõik dokumenteeritud, mistõttu meil puuduvad inimesed, kes täpselt teaks, kuidas ta on üles ehitatud,» rääkis minister. Seetõttu oli tema sõnul äärmiselt keeruline ette näha, mis probleemid arenduse avalikuks minemise järel tekkida võivad. «Põlve otsas tehtud muudatused tulid välja,» tõdes ta. 

Metsoja sõnul on aga probleeme ka ministeeriumi võimekusega kasutajate probleemidega tegeleda. «Alles eile sain kirja omavalitsusest, kus öeldi, et meilidele ei saa vastust, infoliinid on üle koormatud. Eile saadeti ka alles juhend kasutajatele. Jõuan tagasi küsimuse juurde, et kui tellime uuenduse, siis see algab ju kõik läbirääkimistest eriti KOVidega, kes on kasutamise eest vastutavad,» rääkis ta. 

«Tellija võimekuse küsimus, see pole esimene ega viimane näide Eestis. Ei suudeta kokku leppida raamistikus ja anda riigi poolt korralik lähteülesanne ja kannatajaks oleme lõpuks kõik. Närvikulu tuleb kinni maksta ühel või teisel moel,» märkis Metsoja. 

Maris Lauri sõnul on uus ehitisregister senisest märksa erineva ülesehitusega. «Senistele kasutajatele on see võõras, nad ei julge kõiki funktsionaalsusi kasutada. Õppetunnid kipuvad olema äärmiselt valulised, kuid mulle on kinnitatud, et on tehtud juhendmaterjalid, võetud inimesi infotelefonile juurde - on inimesed, kes spetsiaalselt suhtlevad suuremate kasutajatega, et lahendada nende probleeme,» ütles ta. 

Samas tõdes minister, et kahtlemata oleks võinud neid samme astuda juba varem. «On kummaline iseenesest, et see olukord on tekkinud ministeeriumis, kus on olemas ka IT minister ja IT asekantsler. Kuidagi ja mingil viisil, kuna ma ise seal juures ei ole olnud, pole asjad kõige paremini välja tulnud,» tegi ta torke erakonnakaaslasest ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Andres Sutti pihta. 

Lauri sõnul tuleb nüüd põhirõhk panna sellele, et süsteem võimalikult kiiresti tööle saada. «Mulle teadaolevalt on olemas järjekord, et suuremate probleemidega tegeletakse enne ja need on lahendatud. Kahjuks tuleb tõdeda, et suure pahameele ja pöördumiste tõttu on organisatsiooni võimekus reageerida tavapärasest aeglasem. Vaatasin juhtidele silma, nad tõesti olid mures. Oli tunne, et nad tahavad asja tööle panna ja tajuvad, et ei tulnud kõige paremini välja,» kinnitas minister.