/nginx/o/2012/02/28/988296t1h70e7.png)
Kui 2008. aastal esitati riigihangete kohta 182 vaidlustust, siis 2009. aastal juba 274 ja 2010. aastal koguni 285.
Kriisiga sagenesid vaidlused riigihangete üle
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Kui vaatame statistikat läbi kõigi viie aasta, siis näeme, et vaidlustuste arv kasvad järjekindlalt aastani 2010 ja siis 2011 langes,» märkis Riigihangete vaidlustuskomisjoni juhataja Taivo Kivistik.
«2009. ja 2010. avaldas kindlasti mõju majandussurutis, mille tulemusena vaidlustuste arv kasvas. Võitlus riigihangete eest muutus väga oluliseks, kuna muud tegevused kuivasid kokku,» lisas ta.
2011. aastal aga vaidlustuste hulk langes 259ni. «Oma osa vaidlustuste arvu vähenemisel võrreldes üleeelmise aastaga on sellel, et 2011. aasta algusest jõustunud riigihangete seaduse muudatustega muudeti ka mõned valupunktid ja mitmeti tõlgendatavad sätted, mis võimaldasid pahatahtlikku kaebamist,» ütles Kivistik teisipäeval toimunud riigihangete pressikonverentsil.
Üks taolistest sätetest oli nõudes kõikvõimalike tegevuslubade ja litsentside kohta, mis pidanuks riigihankes osalevatel pakkujatel olema.
«Kuna need ei olnud kusagil selgelt välja toodud, hakkasid konkureerivad pakkujad välja mõtlema erinevaid tegevuslube ja litsentse, mis oleks ka nagu pidanud olema sellel, kes edukaks tunnistati. Peab tunnistama, et sagedasti jõuti sellega välja suhteliselt absurdsete nõudmisteni,» nentis Kivistik.
Eelmisel aastal korraldati Eestis 6256 riigihanget, neist vaidlustati 4,1 protsenti, mis on 0,7 protsenti vähem kui aasta varem. Riigihangete vaidlustuskomisjonile laekus mullu 259 vaidlustust, millest komisjon vaatas läbi 191 ja rahuldas 96.
Suurem osa vaidlustustest esitati hankija otsuste peale: 31 protsendil juhtudest vaidlustati pakkumuse edukaks tunnistamise otsus ja 17 protsendil juhtudest pakkumuse vastavaks tunnistamise otsus.