Omanike liit: kõrgete kodukulude vastu aitaks käibemaksulangetus ja elektri hinnalagi

Priidu Pärna. Foto: Sander Ilvest / Postimees / Scanpix

Omanike Keskliit palub majandusministrile ja rahandusministrile saadetud kirjas, et riik kaaluks kasvavate kütte- ja energiakuludega maadlevate koduomanike abistamiseks meetmeid alates aktsiiside langetamisest kuni inimeste toetamiseni CO2-kvoodi tulust. 

«Olukord energiavaldkonnas on kriitiline ning märgid viitavad, et eelmisel aastal alanud energiakriis jätkub ka tuleval kütteperioodil. Inflatsioon ning järjest kallinevad kütte- ning energiahinnad panevad koduomanikud väga raskesse seisu,» kirjutas liidu juhatuse esimees Priidu Pärna. 

Tema sõnul teeb olukord muret ning seetõttu esitab liit ettepanekud, mida palub valitsusel kaaluda ülejõukäivate elektri-, kaugkütte- ja maagaasihindade leevendamiseks 2022/2023 talveperioodil:

1. Tarbijate tasutud taastuvenergiatasu kompenseerimine tarbijale riigieelarvest sinna laekunud CO2 kvoodi tulust.

2. Energiakandjate aktsiiside langetamine EL lubatud miinimumini ja käibemaksu alandamine 12 protsendile (katteallikaks energiahinna kallinemisest riigieelarvesse ülelaekunud käibemaks).

3. Elektri ja maagaasi hinnalaest kõrgemate hindade hüvitamiseks rakendada möödunud talvel toiminud kompenseerimissüsteemi 2022. aasta oktoobrist 2023. aasta aprillini, seejuures elektri puhul kehtestada hinnalagi 100 €/MWh tarbimismahuni 850 KWh/kuus ja maagaasil 50 €/MWh tarbimismahuni 2750 KWh/kuus.

4. Vähekindlustatud perede elektri, maagaasi ja kaugküttetoetused jätta samaks, püüdes leida vähembürokraatlik asjaajamine ning kompenseerimismehhanismi rakendada kütteperioodil oktoobrist aprillini.

5. Analüüsida Narva elektrijaamades väärtusliku puitmaterjali põletamise mõju halupuu hinnale, mis on mitu korda kallinenud ja mida puudega kütjatele ei kompenseerita ning vajadusel piirata väärtusliku puidu kasutust energia suurtootmises.

Kaaluma peaks pikaajalisi lahendusi

Pärna käis välja ka pikaajalised meetmed, mis aitaks koduomanike raskusi leevendada: 

1. Mitmekordistada hoonete (nii kortermajade kui eramute) energiatõhususe meetmete investeeringuid tagades nende võrdse jaotuse aastate lõikes (hoonete soojustamine, ventilatsioon, päikesepaneelide paigaldamine, õhksoojuspumpade soetamine).

2. Luua võimalused ligipääsuks Põhjamaade soodsama elektritootmise struktuuriga elektriturule, reserveerides 10–15 protsenti riikidevahelisest ülekandevõimsusest elektri pikaajaliste ostu-müügi lepingute teostamiseks, ühtlasi likvideerides riikidevaheliste ülekandevõimsuste «pudelikaelad».

3. Suurendada elektrivõrgu piirkondades investeeringute tegemist võrgu läbilaskevõime suurendamiseks, et tagada koduomanike poolt toodetud kuni 15 kW tootmisseadmele elektri põhivõrguga liitumine. «Hetkel on suur probleem, et koduomanikud tahavad investeerida päikeseenergia väiketootmisse, kuid Elektrilevi ei taga liitumist või on see võimalik ebamõistliku hinnaga,» kirjutas Pärna.