/nginx/o/2021/03/04/13662113t1h56a3.png)
/nginx/o/2022/06/13/14622948t1h297d.jpg)
Välisinvestorite jaoks on suurim probleem tööjõu kättesaadavus, tööjõukulude kasv ning paindlikkuse puudumine tööseadusandluses, selgub ärikonsultatsiooni- ja audiitorbüroo EY värskest uuringust.
Välisinvestorid on Eesti maksupoliitikaga rahulolematud
Tööjõu kättesaadavuse ning tööjõukulude kasvu üle oli mures 73% küsitletud välisinvestoreist mures ning paindlikkuse puudumist tööseadusandluses pidas probleemiks 67% küsitletutest.
«Kardetakse, et inflatsioon võib juba niigi kõrgeid palgakulusid veelgi tõsta ning nõudlus oskustööliste järele kindlustab, et palgakulud jäävad püsivalt kõrgeks,» selgitas EY partner Olesia Abramova. «Positiivse küljena tõstab uuring esile, et Eesti on miljoni elaniku kohta loodud töökohtade poolest Euroopas neljandal kohal – meist ees on vaid Iirimaa, Portugal ja Serbia.»
Uuringu järgi on 73% välisinvestoreist rahulolematud Eesti maksupoliitikaga ning leiavad, et see ei anna välisinvesteeringute kaasamisel mingit lisaväärtust. Mullusega võrreldes on Eesti otseinvesteeringute projektide arvult langenud Euroopa võrdluses ühe koha võrra ehk 50 riigi seas 34. kohale.
«Viimase aasta jooksul on Eestisse tehtud investeerimisprojektide arv vähenenud. Vaid 38% küsitletud investoreist usub, et Eesti atraktiivsus võiks järgmise kolme aasta jooksul kasvada,» sõnas Abramova. «Baltimaade turgu mõjutab Ukrainas toimuv sõda ning ELi idapiiril olek, mistõttu ollakse siia investeerimise suhtes pigem äraootavad.»
Eesti kasvu veab digisektor
Eestis tegutseb üle 1100 idufirma ning riigis on 10 ükssarvikut, olles Baltimaades esikohal. 51% uuringule vastanuist usub, et Eesti majanduskasvu mootoriks on järgnevatel aastatel ITK sektor. Samas märgitakse, et ettevõtted, mis Covidi tingimustes soodustasid töötamist läbi digikanalite, on nüüd üle läinud hübriidtöömudelile – seega investeeringud, mida loodeti selles vallas teha, ilmselt täielikult ei realiseeru.
Veidi enam kui kolmveerand investoritest peab Eesti tehnoloogia-idufirmade ja teadusasutuste võrgustikku ning kvalifitseeritud tööjõu kättesaadavust Euroopaga samaväärseks või paremaks. Samas rõhutatakse, et üldine tööjõu nappus muudes sektorites võib tulevikus probleemiks osutuda.
Konkurentsis aitavad püsida tehnoloogia ja innovatsioon
Investorite peamine soovitus konkurentsis püsimiseks on toetada kõrgtehnoloogilisi tööstusi ja innovatsiooni, sh puhast tehnoloogiat, tervishoidu ja nutikaid elektrivõrke. 71% investoritest usub, et jätkusuutlikke äritavasid toetavad regulatsioonid (nagu korduvkasutuse kohustus, bioloogilise mitmekesisuse kaitse ja keskkonnasõbraliku ehituse standardid) on meil Euroopa keskmisest paremad või samaväärsed. Paljud vastajad suhtuvad positiivselt Eesti potentsiaali CO² heitmete vähendamisel.
«53% uuringule vastanud investoreist on valmis kaaluma Eestisse investeerimist või plaanib siin laieneda, kuid konkurentsis püsimiseks tuleb riigil teha suuri jõupingutusi,» märkis Abramova. Ta lisas, et välisinvesteeringute ligimeelitamiseks tuleb hoida tööjõukulud kontrolli all ning tagada kvalifitseeritud tööjõu kättesaadavus.
Euroopa atraktiivsuse uuring 2022 viidi läbi tänavu veebruaris-märtsis online-küsitlusena. Baltikumi puudutavale küsimustikule vastas 150 rahvusvahelist investorit-otsustajat.